päevavari väriseb. Luuletuses käistletakse teemat inimese elutee. Kuidas ainult inimene ise saab oma eluteed kujundada ja vastutab ise oma otsuste eest. Autor otsib vastust küsimusele: miks on inimese eluteel erinevaid kiusatusi, ahvatlusi ja millest tekivad need takistused või kes inimese teele neid takistusi ette söödab. Luuletuse idee on selline, et inimene ise peab tegema valiku oma eluteel ahvatluste ja kiusatuste suhtes. Kui langed paha ahvatluse küüsi,siis sellesse pahesse võid kaotada oma elutee. Eluteel on palju valikuid ja kas need saavad olema õiged või valed ,ei tea inimene kunagi. Luuletus on õpetlik ja mõtlemapanev. 6 Me suhted said selgeks. Nad hakkasid lahtuma. Veel enne, kui toas läks valgeks, Ma pidin sealt lahkuma. Vaid viivuks veel uksepilust Kõik paistis kui alguses. Sa uneski polnud nii ilus Kui sääl, selles valguses. Antud luuletuses käsitletakse teemat jahtunud armastus. See luueletus põhineb autori isiklikel
Õpetus keskteest Kui vooruslikuks saadakse vooruslikke tegusid tehes, siis kes on see, kes ütleb, millal mingi tegu seda on? Voorus on teatud oskus. Kui seda õpitakse tegutsedes, on vaja hoolitseda selle eest, et moraaliharjutused järgiksid harjutustele omaseid põhimõtteid. Midagi ei tohi olla ülearu ega midagi liiga vähe. Voorused saavad loomult kannatada kui midagi on liiga palju või vähe. Mõistus on inimese kõige jumalikum osa. Voorus tekib suhtes kahte äärmust moodustavasse pahesse. Mõistus peab otsima keskpaiga. Nii liitub voorusega sünteesiv element, mis tõstab selle pahedest kõrgemale. Kesktee ei puuduta üksikuid tegusid. Praktikas juhib inimest eriline mõtlemine, mis erineb nii teoreetilisest mõtlemisest kui oskustest. Praktiline mõistus erineb teoreetilisest mõistusest just selle poolest, et haarab üksikuid tegureid. Praktilise mõistuse tegevus on seotud suhte ja situatsiooniga. Praktiline süllogism. Vooruslik inimene toimib paratamatult vooruslikult.
2 asja, mis muutma hakkavad asju: keskvõim ja kohalik aadel. Vene keskvõimu tegevus- oli tollal mõjutatud Euroopa arengutest (valgustusideed). Nend juures oli esmatähtis inimõiguste ja inimeste võrdsuse põhimõte. Inimõiguste ideedele lisaks oli keskvõimu jaoks uudne ka kodanike võrdsuse idee, mille üle siis arutama hakati. Kokkuvütlikult võib öelda, et nende valgustusideede müjul hakati pärisorjust käsitlema uuel moel, sellesse hakati suhtuma kui "ühiskondlikkusse pahesse" mis oli vene keskvõimu jaoks väga uudne vaade. Pärisorjus oli midagi, mis oli moraalselt väär. See, et pärisorja töö ei ole efektiivne, jäi keskvõimu poolt täiesti kolmanda järgu teema alles. Kui Alexander I ja tema lähikonnas saadi aru, eru pärisorjus on midagi valet, samas jõuti ka arusaamiseni, et kuigi see on vale, siis selle pärisorjusega tuleb tegeleda, kuid ei tasu kindlasti kohe kiirustada selle probleemi lahendusega. 1802/1804 aasta talurahvaseadused
Ja ometi aitab see, jumala eest! Uskuge või ei, aga aitab. Isegi meie, teadlased, lähme selle õnge otsa. Hakkame loomusunniliselt uskuma jõudu ja ilu, kus on ainult polster ja võõp. Saate teie sellest aru? Meeldib rohkem hästi mukitud halb naine kui halvasti mukitud hea. See ongi inimsoo hukatus, sest nõnda jäävad terved ja vooruslikud vanatüdrukuks ja nemad ei kanna oma head tõugu mitte edasi. See ongi inimsoo halvenemise põhjus võitluses elu eest, nagu ütleb Darwin. Sellesse pahesse surevad kõik meie rahvad ja kultuurid, nagu suri Eedenigi kultuur, s. t. kui seal ülepea kultuuri ja patulangemist oli, milles meie, teadlased, kahtleme, sest meie teame, et see on muinaslugu..." Timuskil kadus jutulõng käest. Ta oli lähtekohta tagasi tulnud, mõte oli iseenda ümber virru löönud. Sellepärast pöördus ta nagu abi otsides Indreku poole ja küsis: ,,Aga millest ma tahtsin rääkida? Kuhu me tahtsime välja jõuda? Mis asjast ma hakkasin, ehk panite tähele?"
annaabi.ee 
