Õppis Kutaisi gümnaasiumis. 15-aastaselt astus bolsevike parteisse. Pere asus elama Moskvasse, asus V õppima kunstikooli. 3 korda arreteeritud revolutsioonilise tegevuse tõttu. Luuletusi hakkas kirjutama vanglas. 1917. võimu põimuv õuelaulik, Nõukogude õuelaulik. Kui itaallane Marinetti käis Venemaal innustus M tema ideedest niivõrd, et temast sai üks fut rühmituse asutajaid ja manifesti koostajaid. Vene futuristid lõid rühmituse Lef, mis taotles luule ideelist pahempoolsust. M eksponeeris end avalikel luuleesinemistel Venemaa suuremates linnades väljakutsuvana, oli terav, kohati ründav, esines palju ka välismaal ja tutvustas oma luulet ette lugedes. Töötas Venemaa telegraafiagentuuris ROSTA joonistas propagandaplakateid ja paigutas neile ka oma värsse. Riietus ekstravagantselt. Raske iseloomuga, ei tunnistanud kompromisse. Elas kriitikat raskelt üle. 1930 astus Kirjanike ühendusse, samal aastal lõpetas oma elu enesetapuga
Noor-Eesti astus avalikkuse ette 1905. aasta revolutsiooni kõrghetkel murrangulise taotlusega väljuda senisest provintslikust alalhoidlikkusest. Kõige tähtsamaks peeti eurooplust („Enam euroopalist kultuuri!”), mida seostati peamiselt uusromantismist lähtuvate, sageli vastandlike esteetiliste ja ühiskondlike taotlustega. Eesmärk oli käsitada Eestit kui Euroopa osa, tähtsustati pahempoolsust ja sotsialismi, kuid ka individualismi (isikuvabadust), kultuuri eneseteadlikku loomingulist ja süvarahvuslikku (tõulist) lähtealust, realismi ja romantismi, estetismi ja uuemat teaduslikku maailmavaadet; otsiti kunstide seoseid ja väljenduslikku ühisalust. Noor-Eesti taotlustesse suhtus avalikkus mitmeti – alalhoidlike „vanaeestlaste” leerist lähtuvast põlglikust kriitikast kuni vahetu kaasaminekuni; liikumise väljaannete kaastööliste ringkond oli üpris suur
turumajanduslikku jaotusprotsessi, et tagada eluase suuremale osale ühiskonna liikmetele, kes ise nende käes olevate vahenditega pole olnud mingitel põhjustel selleks suutelised. Kuigi sotsiaaleluaseme oma erinevates vormides ja alla kehtivat turuhinda peaks olema üheselt mõistetav, näitab just sotsiaaleluaseme rakendamine riskirühmadele ja vähekindlustatud peredele riigi elamupoliitikas valitsevaid eri huvisid ja arusaamu. Sisepoliitiliselt on tegemist äärmuslike seisukohtadega, - pahempoolsust esindab nõudmine, et riik peab tagama ühiskonna liikmetele vastuvõetava eluaseme ja likvideerima kodutuse ühiskonnas; parempoolsete (Eesti sh) huvides on seisukoht, et iga isik ja leibkond peab tagama omale eluaseme ise. Avaliku sektori huvides on lisaks kulutuste majanduslikult efektiivse kasutuse tagamisele jälgida, et rahalisi toetusi kulutataks eluasemekulude katteks ja uurida, kas eluaseme kättesaadavus toetust vajavatele gruppidele paraneb. 4
anti välja ajakirju Noor-Eesti (191011) ja Vaba Sõna (191416). Noor-Eesti astus avalikkuse ette 1905. aasta revolutsiooni kõrghetkel murrangulise taotlusega väljuda senisest provintslikust alalhoidlikkusest. Kõige tähtsamaks peeti eurooplust (,,Enam euroopalist kultuuri!"), mida seostati peamiselt uusromantismist lähtuvate, sageli vastandlike esteetiliste ja ühiskondlike taotlustega. Eesmärk oli käsitada Eestit kui Euroopa osa, tähtsustati pahempoolsust ja sotsialismi, kuid ka individualismi (isikuvabadust), kultuuri eneseteadlikku loomingulist ja süvarahvuslikku (tõulist) lähtealust, realismi ja romantismi, estetismi ja uuemat teaduslikku maailmavaadet; otsiti kunstide seoseid ja väljenduslikku ühisalust. Noor-Eesti taotlustesse suhtus avalikkus mitmeti alalhoidlike ,,vanaeestlaste" leerist lähtuvast põlglikust kriitikast kuni vahetu kaasaminekuni; liikumise väljaannete kaastööliste ringkond oli üpris suur
annaabi.ee 
