1. Missugune Moliere etendus keelustati ja miks? ,,Taratuffe" sest kirikule ei meeldinud see. 2. Kui kaua oli see etendus keelu all? 5 aastat. 3. Mida peab Moliere kirjutamisel silmas? Kirjutas nii et rahvale ja kuningale meeldiks. 4. Näitlejate kohustused Moliere teatris ja näitlejate tasustamine. · Kõik rollid, mis määrati, pidi vastu võtma. · Kui näitleja lahkus vabatahtlikult, siis maksti talle tema tehtud kulutused tagasi. · Kui näitleja lahkus pahandustega, ei saanud ta midagi · Palgad olid võrdsed. Jagati võrdselt ära, mis jäi teatri rahadest järgi. · Moliere sai kahekordse palga, kuna ta oli lavastaja, kirjanik ja näitleja. · Päevapalk oli neile, kes olid ajutiselt teatris. · Põhinäitlejad said palga palgapäeval. 5. Milles süüdistatakse Moliere'i pärast abiellumist? Teda süüsidtati verepilastuses. Kiriku järgi oli tema naine ta tütar. 6. Kaks tähtsat südmust, mis juhtus Moliere elus 1665.
mässumeelne teismeline, kes kolis Inglismaalt Eestisse.Ta joob, suitsetab, talle meeldib pidutseda ja mõnuaineid pruukida.Tema klassivennal, austajal ja heal sõbral Juhanil (Meelis Põdersoo) on Kati elus suur roll.Poisist saab Kati poisssõber ja kuna Kati vanematel pole tütre jaoks aega, on Juhan temaga palju koos.Isa (Margo Teder) on inglane ning räägib inglise aksendiga, mis mulle isiklikult väga meeldis.Isal polnud aega oma tütre pahandustega tegelda ja tütar naeris isa riidlemiste peale.Ema (Ago Soots) tegelaskuju oli väga lahe ja kaasaegne: tahtis tütart harida seksi valdkonnas, kuulas tema muresi ja oli sõbranna eest. Kui Kati peol oli, pakkusid tema sõbrad, kes tundusid ebausaldusväärsed, Katile korgijooki, mis tekitas tüdrukus segadust, kuna ei teadnud, mida talle sisse joodeti.Narkootikumi mõju all, tiirutas tema ümber Mihkel (Ago Soots), kellele on Kati juba ammu meeldinud ja meelitas Kati vahekorda
Liigne prügi on tingitud aga inimeste liigse mugavuse tulemusena. Toodetakse aina juurde ja juurde, kuid inimesed ei jõua seda ära tarbida ning kõik ülejäägid visatakse minema. Ei osata enam arvestada loodus ressurssidega, ega osata olla tänulikud enam selle eest, mida loodus meile pakub. Ületootmine inimeste mugavuse säilitamiseks ja kasvatamiseks on toonud kaasa hoopis suure katastroofi mis varem või hiljem lõppeb suurte pahandustega. Tehastest tulevad ained ei lõhu ainult atmosfääri vaid mõjub halvasti kogu keskkonnale, tappes nii alles jäänud looduse ja muutes kõlbmatuks vähesed allesjäänud puhtad mullakihid. Inimesed, ei oska enam pidada piiri oma mugavusega ning ei osata hinnata looduse väärtust. Kui veel paartuhat aastat tagasi oli loodus püha ning olid tänulik iga looduse poolt pakutavaga siis tänapäeval krimpsutatakse nina ning tahetakse rohkem. Enam ei hoolita puhtast metsast ning
aastastele. Väga oluliseks Ellen Niidu loominguks peetakse Krõlli jutte. Neid on ilmunud nii luulekogudes kui ka värsiraamatutes. "Krõll on keskmine laps, kes teeb vigurit, kuid kes püüab olla ka hea. Maailm peab temaga arvestama ja sellega, et ta on just niisugune nagu ta on," ütleb lastekirjanik Ellen Niit, kes Krõlli juba 39 aastat tagasi tolle aja lastele seltsiks lõi. Krõll on väike karvane lustakas roheline olevus, kes pidevalt saab hakkama samade pahandustega, millega lapsedki. Ellen Niit tahab Krõlli lugejatele südamele panna, et kõige sagina sees ei tohi õppimist ära unustada. Krõll on olnud alati usin uusi asju ära õppima. Värssraamat ,,Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" räägib sellest, kuidas Krõll ei saanud ega saanud põrandapesuga hakkama: küll tal puudus pang, küll pole lappi, küll on praht maas. Kõik vajalikud asjad põrandapesemiseks hangib talle ema. Pesemise ajal saab Krõll pahandusega
Suur osa neist tähtsamaist tegelasist mahtus seejuures ära ühteainsasse postipapa Jannseni poolt üüritud plaanvankrisse, millega Tartust Viljandimaale tähtsat rahvuslikku konverentsi pidama sõideti. Paraku sulges Jannsen juba järgmise aasta algul "Eesti Postimehe" veerud Jakobsoni ees, sest viimane oli baltisakslastele oma teravate kirjutistega lausa talumatuks muutunud. Rüütelkonnad ähvardasid Jannsenit väga suurte pahandustega, süüdistades teda rahva ülesässitamises. Nähes ette, et Jakobsoni kõrvaldamine "Eesti Postimehe" kaastööliste hulgast ja lehe üldise suuna muutmine toob kaasa lugejate arvu languse, pakkusid rüütelkonnad Jannsenile saladuskatte all n.-ö. Kompensatsiooniks 2000 rubla aastas. Mitme tule vahele jäänud Jannsen andiski järele. Enam- vähem üheaegselt Jakobsoni kõrvalelükkamisega kutsus Jannsen Hurda oma ajalehe lisalehte toimetama
oma ilusate, tihedate, lopsakate okstega ainult laiskuse, teadmatuse ja ulaelu poole. Ta oli nagu noor, üpris liiderlik kurat, kes dom Claude'i pani kulmu kortsutama, kuid ka väga lõbus ja leidlik, mis vanema venna naeratama ajas. Claude usaldas oma noorema venna kasvatuse samale Torchi kolledzile, kus ta ise noorusaastad oli veetnud õppimises ja järelemõtlemises, ja talle tekitas palju meelehärmi, et Frollo nime, mis kord sellele teadusetemplile au tegi, nüüd pahandustega ühendati. Mitu korda pidas ta Jehanile pikki ja tõsiseid manitsuskõnesid, mida see silmi pilgutamata ära kuulas. Kõige selle juures oli noorel võrukaelal hea süda, nagu see esineb kõigis komöödiais. Kuid pärast manitsuskõnet käis ta endise rahuga edasi oma ülemeelikut ja korratut eluteed. Vahel oli see mõni «kollanokk» (nii nimetati ülikoolilinnas uustulnukaid), keda ta tervituseks läbi tuu-seldas: väärt pärimus, mis hoolikalt meie päevini on säilinud.
annaabi.ee 
