eredaimat näidet. “Laulud eestiaegsetele meestele” (LR 1988) on tervikuna isikulis-rahvusliku enesetunde luule, mida kannab vastutus lahkunud põlvkondade ees. Kogu “Kiikajon ja kaalepuu” (1991) on kunsti järjepidevuse esteetika programmiline manifesteerimine, kirjanduslikest arhetüüpidest toituv luule. Kogu “Oli kevad, oli suvi” (1992) meeleoludes on reserveeritust. On lootusi, samas aimata ka pahaendelisi jõude, mis on ühiskonnas toimuvaid muutusi valmis iseenda kasuks pöörama. Luuleraamat “Üle Alpide” (1997) sisaldab seitsmes tsüklis nii mõtte-, aja- ja juhuluulet kui ka epigramme, vemmalvärsse ja lihtsalt laule, kord küsimusi esitades (“Saada eurooplaseks”) ning tõsiselt väärtnähtustesse sekkudes (“Lageraie”), samas oodates ja vaadates, “mis sünnib” (“Nüüd”). Luulekogu läbib tõdemus, et soov kogu rahvast ühendavale eesmärgile jõuda nõuab
saada teada, kas sai endale ikka tõelise Tuhkatriinu) 1970. aastad - käsitleti inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid: *muinasjuttude ja müütide kaudu jutustamine jäi tahaplaanile *mureküsimustest räägiti realistlikus võtmes, see võimus modrenismiga - Mati Unt kasutas juba ka postmodernistlikke võtteid Enn Vetemaa (1936-...) Vetemaa ohudraamad - tema mitmetel näidenditel on hoiatav tähendus - uurib ühiskonna hoiakuid - märkab pahaendelisi nihkeid ning uurib nende põhjuseid Vetemaa näidendid - „Õhtusöök viiele“ (1972) *teemaks alkoholism ja abielukriis *Vetemaa viitab sellele, et ühiskonnas on midagi valesti - „Jälle hädas mõistuse pärast“ (1975) *ulmeliste varjunditega tragikomöödia *hoiatus igasuguse fanatsismi eest Komöödia „Püha Susanna ehk Meistrite kool“ (1974) - Ringjas tegevus (lõpp kordab algust, lõpp näitab, et kõik saab taas sama
siiski tervena koju ja elas Helenaga õnnelikku elu. Tema venna elu pärast Trooja sõja lõppu nii roosiline polnud. Kui Trooja oli langenud, kuulus Agamemnon kõige edukamate võitjaist ülikute hulka. Tema laev pääses tormist tervena ning ta jõudis oma kodulinna võitjana, kui uhke Trooja vallutaja. Kui ta randus, läksid kõik linlased teda rõõmsalt tervitama, kuid juba siis võis juubeldajate seas hirmunud nägusid näha ja pahaendelisi sosinaid kuulda. Linna raugad olid kogunenud palee ette oma kuningale austust avaldama, kuid nemadki ei tundnud neid hästi; nad olid vanad ning minevik tundus neile reaalsemana kui olevik. Meenutati Iphigeneia ohverdamist. Kuigi Agamemnon ei tahtnud oma tütart ohverdada, tegi ta seda sõjaväe pealekäimisel siiski, ning ka sellepärast, et ka temas oli tema suguvõsa kurikuulsat julmust. Iphigineia surmast oli möödas 10 aastat, kuid selle tagajärjed määrasid ikka veel olevikku
eesmärkide saavutamiseks. Kolmas kategooria on imestus. Siia võiks sobida välimuselt veider või kummaline naine. Imelikuks olemine töötab tema heaks nii, et ta võib manipuleerida inimestega lihtsalt seepärast, et nad kardavad temale mitteallumise tagajärgi. Paljud naised sobivad enamasse kui ühte kategooriasse. Näiteks noor neiu, kes on värske, süütu ja samal ajal seksikas, kombineerib seksi ja sentimentaalsuse. Või femme fatale, kes kasutab seksapiilsust ja pahaendelisi kõrvaltoone, ühendab seksi ja imetluse. Peale oma omaduste hindamist on aeg valida millisesse kategooriasse või nende kombinatsiooni sobitakse, et neist siis sobivas vormis kasu lõigata. Et olla edukas maag peab mees ennast samamoodi liigitama. Kena või seksuaalselt veetlev mees passib loomulikult esimesse, seksi kategooriasse. Teine sentimentaalsus sobib vanemale mehele, kellel võib olla metsatarga välimus. Mõnus vanaisa (tihtipeale räpane vanamees) võib