Ristikivile on omane hoiak pessimistlik lootuslikkus. Ei ole pessimism ühes võtmes, koguaeg mingi paradoks. 1977 suri oma korteris, keegi ei tea kuupäeva. 25. Romaan ,,Hingede öö" kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas. 1940-50 otsib Ristikivi oma käekirja kirjanduses, selle otsingu üks põnevamaid tulemusi on 1953 aastal ilmunud ''Hingede öö''Tegemist esimese modernistliku eestikeelse romaaniga. Ristikivi algatab modernistliku laine proosas. Romaan kajastab pagulastunde ahastusi ja ahistusi, sellega seonduvat, aga väga raske on hinnata seda, mis rolli mängib poliitilise pagulase saatus ja mis rolli mänigb Ristikivi identideediprobleem. 26. Ilmar Talve ja Valev Uibopuu looming. Ilmar talve (1919-2007) oli Rootsis paguluses, 50ndate lõpus läks Soome ja 60ndatel sai Soome rahvateaduse professoriks. Looming: 1952 Maja lumes 1959 Juhansoni reisid 1988 Maapagu see, mis sündis eestis päras 1905 a revolutsiooni. Võib nimetata ka
1965 "Mõrsjalinik" 1966 "Rõõmulaul" 1971 "Lohe hambad" 1972 "Kahekordne mäng" 1972 "Inimese teekond" 1976 "Rooma päevik" 1940-50ndate vahetusel otsib oma käekirja kirjanduses. Selle otsingu üks väga põnevaid tulemusi on aastal 1953 valminud "Hingede öö". Tegemist on esimese modernistliku eestikeelse romaaniga. Muidugi peab arvestama, et kõik, mis ei ole modernistlik, ei ole koha automaatselt realistlik. Ristikivi algatab modernistliku laine proosas. "Hingede öö" kajastab pagulastunde ahastusi ja ahistusi ja kõik sellega seonduvat, aga väga raske on hinnata seda, mis rolli mängib poliitilise pagulase staatus ja mis rolli mängib Ristikivi identiteediprobleem. See on väga isiklik eksistentsiaalne tunne ka, mis seda romaani loob. Isiklik pool ja pagulastunde pool on tõlgendused. Üks pakutud ja klassikaline võimalus on veel see, et hakkame otsima kirjanduslikke taustu ja loomulikult neid leiab. Kirjutamisviisis on kindel inspireerija H. Hesse "Stepihunt". Teine
See on mäng retseptsiooniga. Romaani tegevus toimus surnud mehe majas. Aeg ja ruum saavad kitsates raamides teise tähenduse. ,,Hingede öö" ajapoeetika varieerub 2 tüübi vahel: Surnud Mehe Majas leiab aset kohe, majas toimunu on aga seotud alati olemasolevaga jaanipäev, jõulud jne. Raamatus liigutakse suletud aegruumis, mis on vastupidine nostalgiaromaanidele. Ränderomaan. Mudeldab teatud eksistentsi. Kajastab pagulastunde ahistusi. Ängide ja süütundega seotud kihid kohtuprotsess, kus tuleb esile kafkalikkus. Tunnistajaid, kes osutuvad kaebealusteks süüdistatakse igaühte ühes surmaspatus. 7. tunnistaja mõistetakse süüdi kahekordses kuriteos: isekatel motiividel välismaale pagemises ja surmapatus: elutüdimuses ja kõige tühisuse tunnetamises. Karistuseks on edasielamine. Ristikivi eirab realistlikku kirjutuse reegleid romaan kujutab ilma suuremate jutustamistrikkideta
annab ainest ka üsna varakult ilmunud raamatule ,,Saaremaalt Leningradi". Kui temast rääkida kui pagluaskirjanduse uuendajast, siis raskuspunkt kandub 50ndatesse-60ndadesse. Hakkab pigem noorema põlvkonnaga kokku kõlama tunnuste ja joonte poolest. 50ndatel tuleb üsna radikaalset lühiproosat, kuida 1963 romaan ,,Eikellegi maal". On pidulikult väidetud, et mainitud romaan tõi Ilmar Jaksile Eesti kõige moodsama kirjaniku staatuse. Seda romaani on tõlgendatud ka kui pagulastunde kirjeldust, kui sega aga mängitakse läbi psühholoogilise mäluseisundite reana, siis see käsitlus pole enam väga tavaline. Võib väita, et Jaks on üsna professionaalse kirjandusvormi säilitanud ka vanemas eas. Elin Toona · 1969 Lotukata Tuleb 60ndate paiku viimane noor laine ja viimane noor laine mängib proosas küllaltki olulist rolli. Toona paistab sel ajal silma ,,Lotukata" romaaniga. See peegeldab traagilisi sündmusi lapse pilgu läbi
annaabi.ee 
