Raamatukogud puhastati sõjajärgsetel aastatel '' kodanliku ühiskonna pärandist'' . Nii hävitati iseseisvusaegsed perioodilised väljaanded ja ilukirjandus. Ebasobivad raamatud, trükid jms. pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Samuti lisandus kõigele sellele ka punapropaganda, mis pidi kaasa aitama kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Eesti kultuur muutus kaheks : välis- ja kodueesti kultuuriks. 1994 aastal siirdus pagulasse palju loovinimesi, kes jätkasid uutes kohtades oma loomingut, mis jäi kahjuks suuremale osale kodueestlastele kättesaamatuks. Samuti olid paljud haritlased sunnitud oma loomingut ''ümber hindama''. Haritlased püüdsid leida positiivset programmi, et nõukogude korra ''viljastavates tingimustes'' ellu jääda. Peale sõda vaimsele surutisele andsid suure tagasilöögi kõrgkultuurile. Rahva aktiivsus jäi püsima ning väljendus isetegevusharrastuses. Maal olid
suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jääti vaid üksikud aastakäigud perioodilistest väljaanetest ning mõned eksemplarid raamatutest. Kogu ebasoovitav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. See jällegi näitas milliseid meetmeid pidi võim kasutama, et vältida rahva vastupanu. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aasta lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. 1994. aastal siirdus pagulasse arvukalt looveinimesi, kes jätkasid uute asukohamaades oma senist tegevust. Kuid nende looming jäi kuni 1980. aastani kättesaamatuks. Seetõttu otsustati eestlaste püsimajäämist siiski kodumaal, kus elas eestlaste enamik. Eestisse jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks, mille tagajärjel nende aktiivne loometegevus kahanes või katkes täielikult. Paljud olid sunnitud pärast EKP VIII pleenumi oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. Nõukogude
Voltaire veetis palju aega luulet kirjutades. Kui tema isa sai sellest teada, saatis ta Voltaire õppima õigusteadust. Sellest hoolimata jätkas ta kirjutamist, kirjutades esseesid ja ajaloolisi õpingud, mis ei olnud alati tuntud oma täpsuse poolest. Voltaire nutikus tegi tema populaarseks mõnedes aristokraatlikes peredes, kuhu ta sisse sulandus. Voltaire isa läks tema nimel tööle Prantsuse suursaadiku sekretärina Hollandis. Voltaire armus Prantsuse pagulasse nimega Catherine Olympe Dunoyer. Nende skandaalne pagemine oli nurjatud Voltaire isa poolt ja ta oli sunnitud suunduma tagasi Prantsusmaale. Enamik Voltaire varasemast elust keerles ümber Pariisi. Päris varakult tekkisid Voltaire'l probleemid võimuga. Põhjuseks olid tema rünnakud valitsuse ja katoliku kiriku vastu. Need 3 rünnakud tõid kaasa mitmeid vahistamisi ja Pagulaste Nõukogu. Ta saadeti Bastille vanglasse 11
Liidu poolt. Sõja järel pidid iseseisvu kaotanud riigid oma iseseisvuse tagasi saama, aga NSV Liit sai siiski endale Balti maad ja Ida-Poola. Eesti NSV-s korraldati võlts-riigipööre ning mängiti välja, et Eesti NSV palub ennast NSV Liidu koosseisu. Peale seda jäi Eesti NSV raudse eesriide taha. Puudus kontakt välismaailmaga ja algas türanlik ajastu, kus peamisteks tunnusteks oli massiline terror, järelevalve, plaanimajandus ja venestamine. Uue riigikorra eest olid pagulasse läinud paljud Eestlased. Peamiselt USA-sse, Kanadasse, Rootsi ja Saksamaale. Samuti Austraaliasse. Selle tõttu kaotas Eesti suure osa oma haritlastest ja Vabariigi aegsetest poliitikutest. NSV Liit jättis mulje, et Eesti NSV liitus NSVL-ga vabatahtlikult, et liidus olevad vabariigid on kõik liberaalsed ja seal toimuvad demokraatlikud valimised. Kusjuures, valimised isegi toimusid. Kas see oli tõesti nii? NSV Liidu põhieesmärkideks oli ülemaailmne kommunism