Austraaliasse (6000) Alguses tehti pagulaskirjandust Saksa põgenikelaagrites. Hiljem sai eksiilkirjanduse keskuseks Rootsi. Kuni 1960ndate aastateni oli pagulaskirjandus jõulisem kui kodu- eesti kirjandus- ta ületas Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt. Paguluses on aastatel 1944-1990 välja antud: 1.) 181 luulekogu 2.) 267 romaani 3.) 155 teost memuaarkirjandust Pagulaskirjanikke on jaotatud põlvkondadeks: 1. Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud (G. Suits; M. Under; A. Adson; H. Visnapuu; A. Gailit) 2. Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased (K. Lepik; I. Laaban; B. Kangro; R. Kolk; A. Viirlaid) 3. Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga (H. Nõu; E-K. Toona; I. Ivask; I. Laaman) 4. Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses (T.H. Ilves; M.K. Kostabi)
ja autori esituses suuliselt. Pagulaskirjandus Arenes väljaspool okupeeritud Eestit 1944-1990. Sai alguse Saksa põgenike laagris. Selle keskuseks sai pärast II ms Rootsi. 1960ndateni oli pagulaskirjandus elujõulisem Eesti NSV kirjandusest, säilitades sõnavabaduse eelise ka hiljem.Aastatel 19441990 anti paguluses välja 267 romaani ja 181 luulekogu 75 autorilt, palju kirjutati ka memuaarkirjandust 90 autorilt ilmus ligi 155 teost. 1950ndatel hakkas osa pagulaskirjanikke kirjutama teoseid asukohamaa keeles. Tuntuimad pagulaskirjanikud on Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu,Ivar Ivask, Ain Kalmus, Helga Nõu, Enn Nõu, Valev Uibopuu, Johannes Aavik, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ivar Grünthal. Enamus neist oli olnud juba 1940. aastal tuntud kirjanikud, kelle loomingu avaldamine ja isegi omamine oli Eesti NSVs keelatud. Ilmar Laaban Luuletaja, tõlkija ja publitsist
- aeg, mil kohvrid viiakse pööningule: - 1970. aastatel ja 1980.aastate alguses - vähenes rahvuslik aktiivsus - osa nooremast sugupõlvest integreerus lääne ühiskonda - Poliitilise paguluse lõppu tähistas Eesti iseseisvumine 1991. aastal Bernard Kangro - Rootsis - 1950.a loodi tema algatusel eesti kirjastus Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK) - Toimetas ka kirjandusajakirja Tulimuld (1955-1993): - selles tekste avaldanud suurem osa tuntumaid pagulaskirjanikke Ajakiri Mana - 1957-1999 Rootsis - Tulimullast vabameelsem - nooremad autorid - simene peatoimetaja Ivar Grünthal Pagulaskirjandus - Jätkati realistlikus laadis - Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss (nagu ka varem) - Mõne autori loomingus modernistlik kirjutamisviis - Sageli nostalgiline ning täitis eneseteraapilist rolli (raviti kodumaast ilmajäetuse tunnet) - Kirjandus rahvusliku identiteedi kandjana:
Muidugi on senised käsitlused siiani olemas (maa- ja rannaelu kujutavad teosed). 40ndatel ja 50ndatel on ka teosedi, mis kirjeldavad kodumaalt põgenemist. ,,Teel kaevule" teose puhul võib rääkida kui psühholoogilisest romaanist. Märgatav nihe on ka see, et ta hakkas kirjeldama haritlase hingega tegelasi ei saa enam öelda, et räägib lihtsast rannarahvast. Romaan ,,Kevadine maa" on tuntud, sest ta anti välja ka Eestis (pagulaskirjanikke ei avaldatud harilikult Nõukogude Eestis). Seda sai Eestis välja anda, sest spetsiifiline pagulasvaatenurk puudub ja tegevus toimub Rootsis. 1978 ilmub ,,Projekt Victoria" ja Mälk pöördub ulmekirjandusse. Romantismi ja realismi ühendav autor. Albert Kivikas · 1919 Lendavad sead · 1919 Ohverdet konn (Erni Hiir ja Albert Kivikas) · 1936 Nimed marmortahvlil Kivikas pole ilmselt päris esimene futurismi maale tooja. ,,Lendavad sead" saab mingiks
aastani Eestis loodud ja väljaantud kirjanduse jätk. Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris. Teise maailmasõja lõppedes sai keskuseks Rootsi. 1960ndateni oli pagulaskirjandus elujõulisem Eesti NSV kirjandusest, säilitades sõnavabaduse eelise ka hiljem. Aastatel 19441990 anti paguluses välja 267 romaani ja 181 luulekogu 75 autorilt, palju kirjutati ka memuaarkirjandust 90 autorilt ilmus ligi 155 teost. 1950ndatel hakkas osa pagulaskirjanikke kirjutama teoseid asukohamaa keeles. Tuntuimad pagulaskirjanikud on Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Ivar Ivask, Ain Kalmus, Helga Nõu, Enn Nõu, Valev Uibopuu, Johannes Aavik, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ivar Grünthal, Hellar Grabbi, Ilmar Laaban, Arved Viirlaid, Liidia Tuulse, Salme Ekbaum, Gert Helbemäe, Arvo Mägi, Harri Asi, Raimond Kolk ja Albert Kivikas
annaabi.ee 
