Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred"...
Elu ja looming: Arved Viirlaid Sissejuhatus · Arved Viirlaid sündis 11. aprillil 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. · Suri 21. juunil 2015. aastal Kanadas. · Sai tuntuks proosakirjanikuna. · Nõukogude Eestis oli Viirlaid vähemalt kuni perestroikani pagulaskirjanikest Haridustee · Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis trükindust. · Kunstikoolis laulis eesti laule ja lõpuks Eesti hümni, mille pärast Nõukogude võim ta 1941. aastal vahetult enne lõpueksameid koolist välja laskis visata. · Tegeles kirjutamisega juba koolieas. Peale kooli · Ühines Nõukogude esimese sissetungi ajal metsavendadega, võitles major Hirvlaane vabatahtlike pataljonis. · Saksa okupatsiooni ajal töötas Viirlaid Eesti
mis levisid pagulaseestlaste seas. Lepik on alati poliitiline ja rahvuslik. Väga vähe on tal traditsioonilisi looduspilte, rohkem armastusluulet, tema luules on tunda ühiskondlikku kohusetunnet, nt järelhüüetes lahkunutele, tervitusi sünnipäevadeks jms. Murelikkust ja sarkasmi asus tõrjuma uus lootustelaine Eesti iseseisvumise aegu: "Öötüdruk" (1992) ja "Pihlakamarjarist" (1997). Proosa Suurem osa tulevastest pagulaskirjanikest oli Eestis oma kirjanikukarjääri. Eesti proosa paguluses kujunes ennesõjaeelse kirjandustraditsiooni loogilkiseks jätkuks. Kaunid mälestuspildid kadunud kodustjavõõrvõimurealistlik kujutaminekosutasidräsitudhingi.Romaanpidilugejatehinges hoidma alles neid tundeid millega kodumaalt oli lahkutud: vik´hkamist vaenlase vastu, kurbust kaotuse pärast ja kindlat teadmist kaotuse suurusest. Kaotusvalu oli kergem kanda, kui seda sai võttakui rahvuslikku,mittekui isiklikku tragöödiat.
tekkinud, samas tegutseb asjaarmastajate Stockholmi Eesti teater, Pinna Stuudio, Eesti Rahvusteater Kanadas, Toronto Lavatehas jt trupid. Mängukavas on eelistatud eesti autorid, klassikutest on lavastatud Vildet, Kitzbergi, Lutsu ja Raudseppa, koduEesti autoritest on lavale toodud Kaugveri, Vetemaa, PE. Rummo, jt teoseid. Teatri üheks eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga, eesti keele puhtuse alalhoidmine. Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna, armastus ja abielusuhteid, palju on jante ja farsse, aga ka satiiri, näiteks Elmar Maripuu Superesto ja revüü Esto Macho. Näitekunst jääb luule ja proosaga võrreldes märgatavalt tagaplaanile, see on paguluses olnud eelkõige suhtlusmeedium, kunstilisuse kriteerium polegi olnud nii esmajärguline. .
elukutselist teatrit pole küll tekkinud, samas tegutseb asjaarmastajate Stockholmi Eesti teater, Pinna Stuudio, Eesti Rahvusteater Kanadas, Toronto Lavatehas jt trupid. Mängukavas on eelistatud eesti autorid, klassikutest on lavastatud Vildet, Kitzbergi, Lutsu ja Raudseppa, kodu-Eesti autoritest on lavale toodud Kaugveri, Vetemaa, P-E. Rummo, jt teoseid. Teatri üheks eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga, eesti keele puhtuse alalhoidmine. Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna-, armastus- ja abielusuhteid, palju on jante ja farsse, aga ka satiiri, näiteks Elmar Maripuu Superesto ja revüü Esto Macho. Näitekunst jääb luule ja proosaga võrreldes märgatavalt tagaplaanile, see on paguluses olnud eelkõige suhtlusmeedium, kunstilisuse kriteerium polegi olnud nii esmajärguline. Pilet 20 1. O
annaabi.ee 
