PAGULASKIRJAND US JA KALJU LEPIK Kaur Kennet Karjane, Grete Kurik, Paul- Markus Orav, Nora Helena Padar, Sarah Raichmann, Marie Elisa Rang, Hans Hubert Sams PAGULASKIRJANDUS ■ Arenes väljaspool okupeeritud Eestit (1944–1990 ) ■ Sai alguse Saksa põgenikelaagris ■ Teine maailmasõda – keskuseks Rootsi ■ Elujõulisem Eesti NSV kirjandusest ■ 1944-1990 anti välja: – 267 romaani – 181 luulekogu 75 autorilt – memuaarkirjandust – 90 autorilt ilmus ligi 155 teost ■ 1950 hakati kirjutama teoseid PAGULASKIRJANDUS ■ Tunti puudust allikmaterjalidest ■ Otsiti kontakte kodumaal olevate inimestega ■ Materjal läbis mitmeid ohte ■ Peamiselt saadeti välja trükimaterjali: sõjaeelsed ajakirjad jms ■ Mida vanem materjal seda lihtsam oli ■ Oskar Kruus oli üks esimesi, kes hakkas koguma pagulaskirjanike materjale PAGULASKIRJANIKUD ■ Marie Under ■ Artur Adson ■ August Gailit ■ Karl Ristikivi ■ Gus...
on tulemus konkreetsem ja detailsem. 4. Mis eristab sünkroonilist ja diakroonilist lähenemist? Sünkroonilise lähenemise puhul vaadeldakse teksti ainult ÜHE kirjandusliku epohhi kontekstis, diakroonilise lähenemise puhul vaadeldakse teksti ajalooliselt kujunenud tunnusjoonte ja konteksti taustal (nt zanri ajalugu, autori loomeetapid). 5. Väide: Kalju Lepiku looming on tüüpiline näide eesti pagulaskirjandusest. Leidke argumente selle hüpoteesi poolt ja vastu. 6. Millele keskendub strukturalistlik lähenemine? Keskendub teose vormile ja sisulisele ülesehitusele. 7. Mis võib hinnangulise lähenemise puhul ohtlikuks saada? Kriitiku subjektiivsus, isiklikud eelarvamused või väärtushinnangud, ühekülgne vaatenurk. 8. Kes võib olla ,,absoluutse tõe" kuulutaja? Autoriteet, partei, nt marksistlik - leninlik kirjanduskriitika. 9. Mis on ,,tertium comparationis"? Ühisosa ehk võrdlusalus. 1
23. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid. 1944-1956 aeg, mil arvari, et kohe tullakse kodumaale tagasi, aga seda ei juhtunud. Mingil moel paguluse südaaeg Gert Helbemäe ''Ohvrilaev'' 1950 ajalooline proosa, psühholoogiline, realistlik. 1957-1971 aeg, kus nooremad autorid hakkavad asukohamaa keelele üle minema. 1971 on sümboolselt valitud Iloma Laamani debüütkogu järgi, hiljem ei tule enam debüütraamatuid ei proosas ega luules. 1972-1990, hiljem enam pagulaskirjandusest rääida ei saa. 24. Karl Ristikivi looming. (1912-1977) Sündis Läänemaal vallaslapsena. 1912 aastal on isa puudumine küla ühiskonnas häbiväärne asi ja võib arvata, et see andis esimese õppetunni sellest, kuidas oma isikut varjata. Andis n-ö identiteedi. Ta ei olnud külaühiskonnas aksepteeritud, kuid kuidagi pidi ta saama aksepteeritud selline tõestus saab olema Ristikivi haridustee. Pärast sõjateenistust läks TÜ-sse
reaalselt, raudselt tekib,on tema ind me käsi juhtimas.(Felix Kotta: Kiviõlis; 1950) Diakrooniline Teksti vaadeldakse ajalooliselt kujunenud tunnusjoonte ja konteksti taustal. (nt zhanri ajalugu; autori erinevad loomeetapid) Dialektiline Tees Antitees Süntees Hüpotees: Argumendid selle poolt ja vastuTees/Hüpotees:Kalju Lepiku looming on tüüpiliseks näiteks Eesti pagulaskirjandusest. Strukturalistlik Ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985(Romaanis on kirjeldatud ühe spordimehe arengulugu alates tema esimestest sammudest suures spordis kuni võistlusspordist loobumiseni.) 1. osa: Mängu algus 2. osa: Keset mängu 3. osa: Mängu lõpp Hinnanguline Kirjanduskriitika
Sõjast eemalolek on Pauli sõnul ränk, sest see teeb kõik rängemaks. Pauli koju tulles on kõik teisiti. Ta ise on muutunud: ,,Seekordse ja tolleaegse vahel on kuristik." Maailma on talle võõras, isegi ta oma tuba ei tekita temas tundeid. Romaani idee on näidata sõja mõttetust see rikub elusid ja inimesi. Mõttetud surmad. Teiseks võimetus kohaneda tsiviileluga. Sõtta minnes olid poisid pereta, neil puudus miski, millele toetuda ja kuhu tagasi tulla. PILET NR.15 1.ÜLEVAADE PAGULASKIRJANDUSEST Eesti pagulaskirjandus tekkis Teise maailmasõja tulemusel. Aastatel 1943-1944 põgenes kodumaalt palju kirjanikke (G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro, A.Kivikas, A.Gailit, K.Ristikivi).Eesti kirjandus säilitas võõrsil oma elujõu: a) Ilmusid pagulaste sulesr proosateosed ja luulekogud b) Aktiivne kirjastustegevus Pagulaskirjanduse keskusteks kujunesid Rootsi ja Kanada. Võõrsil ja kodumaal kirjutatu erinesid teineteisest:
annaabi.ee 
