valikuid teha ja otsuseid langetada, eesmärke kavandada ja sihikindlalt tegutseda. Stressi käes vaevleva inimese aeg kulgeb eriliselt: kuigi teha näib olevat väga palju, ei suuda ta millestki peale hakata. Aeg kulub tulutult, käed rüpes, istumisele või mõttetult toas ringi tammumisele. Näib, nagu veenaks miski meie tegutsemise asemel hoopis ajapuudust kurtma ning sedasama nappi aega... tühiaskeldusele raiskama. Küllap pagetakse nõnda alateadlikult toimetulematuse hirmu eest. Vahel aga võib stressi käes kannatajale tunduda, et aeg on sootuks seisma jäänud: kõigest oleks nagu juba lõputult mõeldud ja räägitud, kuid kellaosutid pole peaaegu paigast nihkunudki. Ajataju võib ka erinevatel eluetappidel olla üsna erinev. Kui lapsele tundub aeg pikk, siis vanainimesele lühike. See tuleneb aju valmisolekust erinevat teavet siduda ja
Mul on õigus muutuda ja areneda. Mul on õigus vahel eksida Mul on õigus olla õnnelik.(2) 2.3 Aja planeerimine Stressi käes vaevleva inimese aeg kulgeb eriliselt: kuigi teha näib olevat väga palju, ei suuda ta millestki peale hakata. Aeg kulub tulutult, käed rüpes, istumisele või mõttetult toas ringi tammumisele. Näib, nagu veenaks miski meie tegutsemise asemel hoopis ajapuudust kurtma ning sedasama nappi aega... tühiaskeldusele raiskama. Küllap pagetakse nõnda alateadlikult toimetulematuse hirmu eest(2) Kuidas valitud eesmärke saavutada 11 Kui eesmärgid on selgelt sõnastatud, häälestub mõistus märkama rohkem võimalusi nende saavutamiseks. Olles midagi planeerinud 3-5 aastat ette, määratle ka see, millega peaksid valmis saama kahe, ühe, poole aasta pärast.(2)
Talv annab kõigile märku kaduvikust ning ühe eluringi surmast, veel ühe käänaku lisandumisest elujoone lakkamatule edasiminekule, kuid keegi ei tea, millal toimub saatuslik katkemine ning hääbumine uttu. Lumi on ohutuli, kannab viirastusi ja õudusunenägusid." arvab K. Väli "Vaata lumepilvi, ole nagu need. Neil ei ole südant, pole elulugu." Iga talv ja kevad on äkiliselt ootamatu oma näiliselt rutiinses tulekus, meenutavad meile Viivi Luige luuletused. Kevadesse astudes pagetakse talvehämust ning hingematvast rusutusest, kuid igale uuele puhkemisele vastu minnes teame, et midagi on jälle lõplikult kadunud, kättesaamatuks muutunud, möödunud. Ajatuksumise ja tuleviku olemasolu on samas pidevalt küsitav, kas me äkki ei seisa hoopis paigal, kas me ei otsi olematut, ei oota tulematut. Küllaltki tähendusrikas on kogu esimene luuletus, mis on üks vähestest suvelugudest, luuletus, mida enamik on kooliajal lugemikust näinud, ehk pähegi tuupinud
päralt olgu ike! 2. Õndsad on võimukad, sest neid austatakse ja kardetakse inimeste seas; neetud on jõuetud, saagu nad minema pühitud! 3. Õndsad on julged, sest neist saavad maised isandad; neetud on alandlikud, olgu nad sõrgade alla sõtkutud! 4. õndsad on võidukad, sest võit on kõigi õiguste alus; neetud on kaotajad, jäägu nad igaveseks alamateks! 5. Õndsad on karmikäelised, sest nende eest pagetakse paanikas; neetud on vaimus nõrgad, nendele süljatakse põlgusega! 6. Õndsad on surmapõlgavad, sest nende aeg siin ilmas on pikk; neetud on teisel pool hauda parema elu ootajad, saagu nad hukka vaestena keset küllust! 7. Õndsad on võltsi lootuse hävitajad, sest nemad on tõelised Lunastajad; neetud jumalakummardajad, neid peab pügama, kui lambaid! 8. Õndsad on sangarlikud, sest nende osaks saavad suured rikkused; neetud on hea ja kurja uskujad, kartku nad ka oma varju!