lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse (VÕS § 825). See leping võib olla tähtajaline või tähtajatu ning selliseid lepinguid sõlmivad sageli turismireise korraldavad ettevõtjad, kes tellivad reisijaveoks bussi, lennuki või laeva. Tavaliselt võtab reisija reisile kaasa reisil vajalikke asju ning neid asju peab vedaja vedama pagasina. Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Käsipagas on reisija hoole all olev pagas. Kui vedaja ei anna kokkulepitud ajaks ette sõidukit, võib teine lepingupool lepingust taganeda ja vedaja peab hüvitama tekkinud kahju. Samas vastutab vedaja müntide, väärtpaberite, kulla, hõbeda, juveelide, kunstiteoste või muude väärtasjade kaotsiminekust või kahjustumisest
Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,kultuurikandja", siis võikski öelda, et kultuur on midagi, mida selle esindaja kujuteldava pagasina justkui endaga kaasas kannab KÜSIMUS: Väljaspool antropoloogiat võrdsustatakse kultuur sageli rahvuskultuuriga (nt raamatud kultuuridevahelistest erinevustest). Kui paljud teist defineerisid kultuuri kui rahvuskultuuri? Miks? Rahvuskultuur kui abstraktsioon (rahvus-etniline grupp, riik- linn/küla/maakond). Wikipedia (www.wikipedia.org): Kultuur viitab üldiselt inimtegevuse mustritele ja sümbolilistele struktuuridele,
lepingpoole või reisijate juhised, kusjuures juhiste järgimise eest vastutab vedaja. Kui sõiduvahend antakse täielikult teise lepingupoole kasutusse, on võimalik arvata, et tegemist võib olla kas üüri või rendilepingutega. Kuid see ei ole nii. Tavaliselt on reisijal vaja reisile kaasa võtta mingeid reisil vajalikke asju , samuti kaasa tuua reisil omandatud esemeid. Selliseid asju peab vedaja vedama reisijaveolepingu alusel pagasina. Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Käsipagas on reisija hoole all olev pagas. Vedaja peab toimima nii reisija, kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, sellise kokkuleppe puudumisel aga tähtaja joksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalisel tingimustel oota. Kui vedaja ei anna kokkulepitud ajaks ette sõidukit, võib teine lepingupoolt
Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur - itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud nö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,kultuurikandja", siis võikski öelda, et kultuur on midagi, mida selle esindaja kujuteldava pagasina justkui endaga kaasas kannab KÜSIMUS: Väljaspool atropoloogiat võrdsustatakse kultuur sageli rahvuskultuuriga. (nt raamatud kultuuridevahelistest erinevustest). Kui paljud teist defineerisid kultuuri kui rahvuskultuuri? Miks? Rahvuskultuur kui abstraktsioon (rahvus-etniline grupp, riiklinn/ küla/maakond). Wikipedia (www.wikipedia.org): Kultuur viitab üldiselt inimtegevuse mustritele ja sümbolilistele struktuuridele, mis annavad sellele tegevusele tähenduse. Erinevad mõiste ,,kultuur"
annaabi.ee 
