Kui hiinlased ja indialased välja arvata, siis iga vähemusrühm asustab erinevat maa- ala. 4.Ajalugu Birma ala vanimad teadaolevad asukad olid negroidsed korilusest ja kõplapõllundusest elavad hõimud, II a-tuh e.m.a, assimileerusid need mon-khari hõimudega. II ja I a-tuh vahetuses e.m.a. algas põhjast tiibeti ja birma hõimude (arakanide, pjuude) sissetung , mis jätkus 17.sajandini e.m.a. 7.sajandil birmalaste pelatung laienes, 849 rajasid nad Ülem-Birmas Pagani riigi. Selle kuningas Anawratha (valitses 1044-1077) vallutas lõunas asuva monide pealinna Thatoni, võttis omaks monide kultuuri ja tegi theravada budismi 1057. aastal riigiusuks. Pagani õitsengu lõpetas 1287 mongolite sissetung Hiinast. 14.-18. sajand oli maa killustunud mitmeks üksteisega võilevaks riigiks(Arakan, Ava, monide Pegu, sanide riigid kirdes). Ajutiselt sai mõjukaks Toungoo riik (allutas oma võimule ni Birma kui ka osa Taid), kuid 17.sajandi alguseks
Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k `messias`, kreeka k `christos` e `salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4
mitmekesine. Suuremat osa riigi territooriumist hõlmab kiltmaa, ent rannikualad on suhteliselt madalad ja tasased. Edelas ja kirdes kõrgub üksikuid mägesid, neist silmapaistvaim on Keenia piiri ääres paiknev Kilimanjaro massiiv (5895m). Maa keskosas asuvad astangulised platood, mida liigestavad mäed ja suured geoloogilised lõhed. Riigi pikim jõgi on Rufijii, mis voolab läbi maa lõunapiirkonna ja suubub India ookeani nagu teisedki suuremad Tansaania jõed: Ruvu, Ruaha, Ruvuma ja Pagani. Üldse jääb selle riigi territooriumi piiridesse kolm suurt Aafrika järve: edelas Njassa, läänes Tanganjika ning loodes Victoria. Kliima on troopiline, rannikul vastavalt vihmane ja väga kuum, sisemaal kõrguse tõttu veidi jahedam. Saartel leevendavad leitsakut meretuuled. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 25-27, sisemaal 20-24, juulis vastavalt 22-24 ja 16-20oC. Aastane sademetehulk: rannikumadalikel ja suurte järvede ümbruses 1000-1500 mm/a, sisemaa nõgudes 250-500mm/a.
mitmekesine. Suuremat osa riigi territooriumist hõlmab kiltmaa, ent rannikualad on suhteliselt madalad ja tasased. Edelas ja kirdes kõrgub üksikuid mägesid, neist silmapaistvaim on Keenia piiri ääres paiknev Kilimanjaro massiiv (5895m). Maa keskosas asuvad astangulised platood, mida liigestavad mäed ja suured geoloogilised lõhed. Riigi pikim jõgi on Rufijii, mis voolab läbi maa lõunapiirkonna ja suubub India ookeani nagu teisedki suuremad Tansaania jõed: Ruvu, Ruaha, Ruvuma ja Pagani. Üldse jääb selle riigi territooriumi piiridesse kolm suurt Aafrika järve: edelas Njassa, läänes Tanganjika ning loodes Victoria. Kliima Kliima on troopiline, rannikul vastavalt vihmane ja väga kuum, sisemaal kõrguse tõttu veidi jahedam. Saartel leevendavad leitsakut meretuuled. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 25-27, sisemaal 20-24, juulis vastavalt 22-24 ja 16-20oC. 4
Kui riik ei ole saatanast, siis las ta olla kristlased ei ole riigi vastased. See muudab valitsejatele kristluse vähem vastumeelseks. Samas ei tunnista kristlased valitsejat kui jumalat. Ta võib olla küll paavst või keiser, kuid on ikkagi inimene. Kristlasi kiusati taga. Kiusamistest hoolimata püsima jäämine on samuti kristlust tugevdanud. KRISTLIKU KIRIKU ORGANISATSIOON ecclesia kirik civitas linn; haldusüksus Algselt on kirik linnaline nähtus. Sellest ka mõiste pagani maalt (maa ei olnud kristianiseerunud). Algselt oli piiskop armulauajumalateenistuse juhataja. Talle allusid kogudusevanemad ehk presbüterid. Olid ka diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja tegelesid heategevusega. Algsetes kogudustes teenisid ka naised, kuid hiljem mitte. Põhjuseks naiste suur osa paganlikes usundites. Neljandal sajandil hakkab preesterkond arenema omaette seisuseks, keda eraldas muust rahvast ametissepühitsemine.
ümberkaudu asuvate paganate tagakiusamise (persecutionem paganorum circum adiacentium) kes püüavad vastristituid ja ristiusu nime sellelt maalt hävitada. Ristisõdijaid ongi tarvis, et vastristitud usust jälle ei taganeks ega jääks kaitseta paganate pealekippumiste vastu (a paganorum incursibus). Ristisõdijad astugu Jumala nimel võimsasti võitlusse, kuni Liivi kiriku ümber asuvad paganad (pagani, circa Livoniensem Eccle-siam constituti) ristiusulistega rahulepingud teevad ja tehtud rahulepinguid ka peavad. Siin on selge, et nende ,,ümberkaudu asuvate paganate" all tuleb esimesel joonel mõista paganausulisi liivlasi (suurem osa nendest oli sel ajal alles paganausku), kes vastristitud suguvendi vihkasid, kimbutasid ja taga kiusasid, isegi surma saatsid, nagu Läti Hindreku kroonikast näeme (näit. X, 5). Kaugemas mõttes võiksime ju nende ,,paganate" alla arvata ka
annaabi.ee 
