Pärnumaa praegune reljeef peegeldab suurel määral aluspõhja reljeefi. Aluspõhja pealiskorra järgi jagab Pärnumaa siluri karbonaatsete kivimite ja devoni liivakivi avamusalade vaheline piir, mis kulgeb Tõstamaast põhja poolt alates alates edasi ja piki Pärnu jõge kirdesse. See joon määrab pinnakatte setete koosseisu. Tingitud reljeefist ja muldade lähtekivimite mitmekesisuset on maakonna territooriumil esindatud kogu Eesti muldade nimestik, alates paepealsetest ja lõpetades lammi-ning rannikumuldadega. Võrreldes tesite maakondadega saab Pärnumaa muldkatte eripära iseloomustada järgnevalt. Pikk rannajoon, kus toimub maapinna tõus ja mere alt vabaneb niit maismaad samuti nagu saartel ja Läänemaal. See tähendab, et maakonna muldade vanus on erinev, alates ligikaudu 10 000 aastast kuni nullini. Pärnumaa maavarad: Pärnumaa kõige tähtsam maavara on kahtlemata turvas, mis on tingitud suurtest
kujundilisuse. Kriitikas võeti ,,Linnuvoolija" vastu mõistmise ning tunnustusega. See teos tõi autorile ka Eesti NSV (J. Smuuli nim.) kirjanduse aastapreemia. See on kogu küpselt meistrilt, kellel on oma laad, vormitaju ja ellusuhtumine. ,,Linnuvoolijas" on kokkukuulumine loodusega põhiline käsitlusaine. Nähtavaks muutub eesti loodus ise- lihtne, karge, pisut raskemeelne. Mitmel korral kõneleb luuletaja kividest(,,Paekivi laul", ,,Ma tundsin kahte suurt kivi", ,,Kiviaed"), paepealsetest põldudest, rabadest ja pähklinõmmedest. Ühtekuluvustunne oma maaga(,,See maa") üleneb ühtekuuluvustundeks oma rahvaga, selle lähemate ja kaugemate, juba mullaks saanud esivanematega, põlistes looduslihtsates tõekspidamistes näeb luuletaja rahva põlvest põlve edasiantavat pärandust(,,Mälestus tuli vana tare asemel"), ,,Hingede rändamine"), tema mureks on selle hoidmine ja säilitamine. Kõige täiuslikumalt avaldub E. Niidu kreedo pikemas luuletuses ,,Lepa laul"
20 või enam protsenti. Kuid vaatamata kõrgele huumusesisaldusele, jäävad need ikkagi väga vähe viljakateks muldadeks. 2) Rähkmullad (K). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil. Moreeni tüsedus võib olla väga erinev. Võib olla meetreid tüse see moreeni kiht, aga tunnuseks on, et see moreen on väga rähatükiline. Tavaliselt on seal 70-80% korest. Need mullad eristuvad paepealsetest selle poolest, et paas on sügavamal, kui 30 cm sageli mitme mitme meetri sügavusel. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. Need on kõige ulatuslikumalt levivad mullad (Põhja-Eestis, Virumaal, Loode-Eestis, Saaremaal). Kõige levinumad mullad on rähkmullad. Rähkmullad jaotatakse: a. Väga õhukesed (K') Kõige põuakartlikumad ja vähem viljakamad rähkmullad b. Õhukesed (K'') c. Keskmise sügavusega (K''')
20 või enam protsenti. Kuid vaatamata kõrgele huumusesisaldusele, jäävad need ikkagi väga vähe viljakateks muldadeks. 2) Rähkmullad (K). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil. Moreeni tüsedus võib olla väga erinev. Võib olla meetreid tüse see moreeni kiht, aga tunnuseks on, et see moreen on väga rähatükiline. Tavaliselt on seal 70-80% korest. Need mullad eristuvad paepealsetest selle poolest, et paas on sügavamal, kui 30 cm sageli mitme mitme meetri sügavusel. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. Need on kõige ulatuslikumalt levivad mullad (Põhja-Eestis, Virumaal, Loode-Eestis, Saaremaal). Kõige levinumad mullad on rähkmullad. Rähkmullad jaotatakse: a. Väga õhukesed (K') Kõige põuakartlikumad ja vähem viljakamad rähkmullad b. Õhukesed (K'') c. Keskmise sügavusega (K''')
tohiks hoidlast välja ega väljastpoolt sisse voolata · (ideaalne oleks katusega hoidla, kuhu ei pääse sademed ega pinnavesi) 2) Kõige otstarbekam ja odavam on sõnnikut säilitada loomade all. Kõige kvaliteetsem on sügavallapanuga lautade sõnnik, N kadu peaaegu olematu, säilinud on kõik toiteelemendid. Nitraaditundlikud alad alad, millel peavad olema sõnnikuhoidlad juba 5 lü-ga lautadel; nitraaditundlikkus tingitud paepealsetest muldadest pinnakate õhuke, peal huumushorisont ~30 cm ja järgneb paas. Põhja-Eesti, Adavere, Pandivere kõrgustik (Väike-Maarja). 3) Kuni 1 aasta sõnnikut võib hoida ka põllul. Otsese mullapinnaga kokkupuute vältimiseks pannakse sõnniku alla esmalt põhk. Sõnnikuvirn peaks olema nii hoidlas kui põllul vähemalt 2m. Tahesõnniku laotamisel on valida 2 erinevat sõnnikulaoturi tüüpi: · väiksem töölaius & heitelaius, järsud servad
annaabi.ee 
