· teab vee (veekogude sh põhjavee) tähtsust looduses ja inimtegevusele, toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta; Mõisted: veeringe, maailmameri, vee soolsus, riimvesi, soe ja külm hoovus, rannajoon, rannik, laug-ja järskrannik, laht, väin, siseveed, põhjavesi, allikas, geiser; MULLASTIK · iseloomustab muldade teket ja selgitab lähtekivimi, kliima, pinnamoe, taimestiku ning inimtegevuse mõju muldade kujunemisele Eestis; · teab paepealse, leetunud ja soostunud mulla kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning tingimusi, mis nende muldade teket mõjutavad; · tunneb joonistel ja piltidel ära paepealse, leetunud ja soostunud mulla; Mõisted: lähtekivim, murenemine, huumus; LOODUSVÖÖNDID · teab peamiste loodusvööndite (jäävöönd, tundrad, parasvöötme okas- ja lehtmetsad, parasvöötme rohtlad, kõrbed, savannid, vihmametsad) levikut ning kirjeldab sealset loodust;
puuduliku väetamise korral, põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) (Penu. 2006). Koreserikkad rähkmullad on kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pHKCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud (Maa- amet. 2001). Õhukese paepealse mulla aluspõhja sügavus on alla 30 cm. Haritava maa muldade huumushorisont enamasti kogu ulatuses, looduslikel maadel allosas rähkne. Paepealsed mullad on nii põllu- kui metsamaaks ebasobivad nende õhukese huumushorisondi ja põuakartlikkuse tõttu (Maa-amet. 2001). Rähkmullad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu
Eelrooma rauaajast on teada hoopis rohkem muistiseid kui eelnevast perioodist, sellepärast on ettekujutus sellest perioodist hoopis üksikasjalikum. Endistviisi on küll vähe teada asulakohti, see-eest ilmuvad nüüd aga kivikalmed, mida on maastikul kergem leida. Kõige enam leiab muistiseid ja asulakohti sel perioodil Muhu saarelt ning Saaremaalt. Suhteliselt vähe tähelepanu on pööratud kesk-Eestile. Suur osa oli muinaspõldudel, tolleaegne inimene haris meelsasti üles kerge paepealse mullaga alad, mis hiljem on muudetud karjamaadeks. Paremini säilinud muinaspõllud on Saaremaal teada Võhma piirkonnast. Üleminek põllumajandusele kui peamisele elatusalale tõi kaasa muutused ühiskondlikus struktuuris ning valitsevad ideoloogias. Milline tollane ühiskond täpselt oli, on tänapäeval raske otsustada. Arheoloog Priit Ligi on väitnud, et hiljemalt alates nooremast pronksiajast võib Eestis rääkida suhteliselt arenenud võimusuhetega ühiskondlikust korraldusest
taimkooslused. Säilivad vaid inim kaasaabil. 4)Lammi e luhaniidud-esineb jõgede üleujutusaladel (Lõ, Kesk, Lä-E jõgedel (Emajõgi, Pedja, Kasari),lammimuldadel. 5)Rannaroostikud-levivad alaliselt üleujutatud sooldunud gleimuldadel enamasti kasvab harilik pilliroog (Kasari jõesuue, Matsalu laht). Erodeeritu L.-Eesti Ärauhte mõjul õhenenud või täiesti kad. d mullad kõrgustikel Huumushorisonidga Paepealse P- ja Lä-Eestis Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, d mullad kivised, põuatundlikud, kõige paremad, SOOVITATAKSE PÕLDUDEKS MITTE HARIDA Rähkmulla P- ja Lä-Eesti Kõrge huumuse-, toitaine- ja räha sisaldus, keskmine d paekaldaaladel tootlikus, SUUREM OSA ON ÜLES HARITUD (levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad)
(vähemalt 0,2 m sügavuselt paekihti), on soovitatav kuivendusvõrgu rajamine projekteerida kahes etapis Esimeseks on valikkuivendus. Kui pinnase filtratsioonimoodil on 1 0,2 m/d, võib kasutada nii valikuivendust kui ka 2 3 korda harvendatud lauskuivendusvõrku Teisel etapil, pärast valikkuivenduse intensiivsuse kontrollimist, tuleb vajaduse korral kuivendusvõrku tihendada dreenide vaheleehitamise teel Kui esineb võõrvee juurdevoolu või paepealse pinnase läbilaskvus on halb (filtratsioonimoodul alla 0,2 m/d), määrata dreenide vahekaugus nagu tavalisel kuivendusobjektil. Antud juhul pae arvel vahekaugust ei suurendata Paelademesse ulatumise sügavuselt tuleb ette näha dreenikaeviku täitmine hästifiltreeruva materjaliga (paeklibu, jäme liiv) 53. Millised on probleemid drenaazi rajamisel aedades ning spordiväljakutel ja kuidas neid lahendadatakse?
annaabi.ee 
