hävitada ? - Paeluss põhjustab inimsele haigust , mida nimetatakse paelussitõveks ehk tsestodoosiks. See ei ole surmav haigus ja on tänapäeval hästi ravitav. Paelusside vastu saab abi maarja- sõnajalast. See halvab paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. Paar tundi pärast rohu sissevõtmist on vaja tingimata võtta lahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada. 9. Millist liike paelusse on olemas ? - Laiuss on kuni 11m pikkune ja kuni 20mm laiune kollakas-valkjas-halli värvusega lintjas peensoolenugiline. Vaheperemeheks on tavaliselt kalad või vähjalised. Nudipaeluss (Taenia saginata) on kuni 10 m pikkune, kuni 14 mm laiune hall peensoole nugiline. Vaheperemeheks on karjaloomad. Nookpaeluss (Taenia solium) on tavaliselt 3,5 m pikkune, kuni 8 mm laiune valkjas-hall lintjas peensoolenugiline. Vaheperemeheks on sead. 10
Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustamatult nimetakse vereks. Mõnedel on vereringe suletud. 25. Inimese tervisele ohtlikud selgrootud usside näitel. Paelusse on palju liike. Nt nudipaeluss, nookpaeluss ja laiuss võivad elada ka inimese (nende peremees organismi) sooles. Kõik need ussid vajavad aga arenemiseks veel ühte organismi (vaheperemeest), kus areneb nende vastne. Nudipaelussi vaheperemeheks on veis, nookpaelussil siga, laiussil kala. Inimene nakatub paelussi vastsetega nende loomade toorest või vähe kuumutatud liha sppes. Eestis nakatuvad inimesed nudi- ja nookpaelussiga suht harva. Palju tavalisem on laiussiga nakatumine kala süües
Keha on kaetud vastupidava kattega, mis kaitseb neid peremeesorganismi seedenõrede eest. Kõige pikemad lameussid on paelussid. Maksa-kakssuulane - maksa-kakssuulasel ehk maksakaanil on lülistamata keha, ning ta sarnaneb välimuselt puulehega. Ta toitub erinevate rohusööjate (veiste, lammaste, kitsede jt) maksast. Selle külge kinnitumiseks on tal kaks nn suud ehk iminappa. Inimene võib temaga nakatuda jõe- või järvett juues või luhakarjamaalt rohukõrt suhu pannes. Paelussid Paelusse on palju liike. Nt nudipaeluss, nookpaeluss ja laiuss. Nad võivad elada ka inimese sooles. Pikemad neist on kuni 10 meetrised ning nende keha eesotsas asub iminappadega päis, mille abil uss kinnitub soole seinale. Päisest tagapool kasvab paelussil uusi kehalülisi pidevalt juurde. Seedeelundid neil puuduvad, kuna toituvad juba seeditud toidust, mida imendavad kogu keha pinnaga. Paelussil on igas kehalülis üks komplekt sigimiselundeid
-epifüüton, nt vetikad veetaimedel Selgrootud Mitmesugust tüüpi mageveekogudest: järvedest, paisjärvedest, kraavidest, allikatest, tiikidest, rabalaugastest, lompidest jne on teada ligikaudu 2000 liiki selgrootuid. Ainuraksed – viburloom, ripsloom Käsnad Käsnadest on järvekäsn ja tavaline jõekäsn Eestis üsna tavalised, mülleri jõekäsna on leitud Rõuge järvedest. Ainuõõssed – hüdraloomad Lameussid Kalades ja veeselgrootutes nugivaid paelusse on Eesti siseveekogudes kindlaks tehtud vähemalt 17 liiki. Valmikuna inimese sooles nugiva laiussi vastsed (vageltanud) nugivad Peipsis, Võrtsjärves ja teistes veekogudes eriti haugi, lutsu ja ahvena lihastes ja siseelundites. Ümarloomad – keriloomad on zooplanktoni tähtsaks komponendiks Kärssussid – elavad valdavalt meres, magevetest leitud üks liik Rõngussid Kaanidest on tavalisemad pisikaan, hobukaan, kalakaan ning perekondade ahaskaan ja lamekaan liigid
võrreldes suhteliselt suur ja kõik keharakud saavad piisavalt hapnikku. Sedasi hingavad ka mõningad niisugused selgrootud, kes on väheaktiivsed, näiteks ainuõõssed ja käsnad. Kehapinnaga hingajad elavad vees või niisketes kohtades, et hingamispind püsiks pidevalt niiske. Kui keha on õhuke ja lame nagu lameussidel, on keharakud väliskeskkonnale lähedal ja hapnik pääseb kergesti kõikidesse kudedesse, mistõttu neil vereringet polegi. Loomade sooltes parasiteerivaid paelusse varustab toidu ja energiaga peremeesorganism, neil pole vaja ei hingamis- ega seedeelundeid. Veres või teistes kudedes parasiteerivad imiussid omastavad peremehe veres lahustunud hapnikku kogu oma keha pinna kaudu. Maismaal elaval vihmaussil on naha all tihedalt veresooni. Hapnik jõuab läbi naha veresoontesse ning veri kannab selle kudedesse. Vihmaussile sobib elupaigaks niiske ja õhurikas pinnas. Naha kuivamine, aga ka vee alla sattumine on talle hukatuslik. Lisa
annaabi.ee 
