tema kaasaegsete Haydni, Mozarti, Beethoveni ja Schuberti varju, kuid alates 20. sajandi lõpust on tema muusika populaarsus jälle tõusuteel. Antonio Salieri sündis 18. augustil 1750. aastal jõukas kaupmehe perekonnas, Legnagos, Põhja-Itaalias. Siiski nägi Salieri endas hoolimata itaalia päritolust saksa heliloojat ja dirigenti, sest ta elas ja töötas alates 16. eluaastast Viinis. Esimese instrumendina õppis Salieri viiulit. Peagi kolis perekond Paduasse ja seejärel Veneetsiasse. Tema õpetaja oli Giovanni Battista Pescetti, Veneetsias ja Londonis töötanud organist ning helilooja. Kuulsas gondlitelinnas tutvus ta 1766. aastal Florian Leopold Gassmanniga, kes soovitas tal pürgida Viini õukonda. Salieri jäi Viini terveks eluks. 1774. aastal suri õpetaja Gassmann ja keiser Joseph II nimetas Salieri oma õukonnaheliloojaks. Samal aastal kohtus ning abiellus ta Therese von Helferstorferiga, neil sündis kaheksa last.
Napilt peale Squarcione koolist lahkumist avas ta oma töökoja. Sel ajal tunti Padovas väga suurt huvi Rooma antiigi vastu. See väljendus antiikesemete kollektsioneerimises ning uurimises. Mantegna teadis paljusid kohalike õpetlasi ning antikvariaate, kes olid selle tööga seotud. 1453. aastal abiellus Mantegna Nicolosia Belliniga, kelle vennad, Giovanni ja Gentile Bellini, olid sammuti kunstnikud. Mõlemad kunstnikud tegid töid, kus on näha Mantegna mõjutusi. Mantegna jäi Paduasse 1459. aastani, kui Ludovico Gonzaga veenis teda Mantovasse kolima. 4 1.2 ELU MANTOVAS Juba mõnda aega oli Ludovico II Conzaga ( Mantova markii ) üritanud Andrea Mantegnat Mantovasse meelitada. 1460. aastal astus lõpuks Mantegna õukonna kunstniku ametisse. Ligi kuus aastat elas ta koos oma perega Giotos, mis asub Mincio jõe kaldal, kuid alates 1466. aasta detsembrist kolis ta Mantovasse
Tuuakse söök lauale, lambapraad. Petruchio aga hakkab väitma,, et praad on kõrbenud ja käsib selle minema visata. Niimoodi püüab ta Katharinat taltsutada, kuni tõrgub-seni süüa ei saa. Ta ei lase Katharinal magada, ei anna süüa, kogu aeg on ta vastu tõre. Ta tellib Katharinale suure tanu ja imeilusa kleidi, kuid naisele neid ei anna, vaid õrritab nendega naist. Petruchio on Kate' juba piisavalt alandanud ja piinanud, otsustavad nad minna tagasi Paduasse Baptista mõisasse. Ühel varahommikul nad asuvadki teele. Jõuavad mõisa juurde ja Petruchio käsib Katharinal end suudelda. Alguses Katharina tõrgub, kuid lõpuks nad suudlevad. Katharina kuulas oma mehe sõna ega julgenud talle midagi vastu öelda. Ta on oma mehe ees alandlik ja üldse käitub kõigiga sõbralikult ja heldelt. Nõnda taltsutaski Petruchio Tõrksa Katharina, kasutades samasugust tõrksust, õelust ja vastikust, nagu oli käitunud Katharina. Raamat oli väga hea
vastu võtta ja käsib Margaretal ehted kirikule anda. ,,Ta hüüdis: laps, oh ette vaata! Võõras vara su hinge võib hukka saata. See jumalaemale kingiks anna siis meile osaks saab taevamanna." Naabrinaise majas Margareta räägib Martale, et ta sai endale austajalt taaskord ehteid. Tuleb Mefistofeles, kes räägib Marta mehe surmast. Ta räägib, et Marta mees oli liiderdaja, pidev uhkeldaja. Tõestuseks, et Marta mees Paduasse maetud on tahab Marta tunnistajat ja paberit selle kohta. Tunnistajaks tahab Mefistofeles võtta Fausti, et nõnda ta Margaretaga kokku viia. ,,Sa kelm! Sa oma laste varas! Et talt ka nähtud vaev ja rist ei võõrutanud ulaelamist!" ,,Siis, kulla prouake, on vaja, et oleks veel üks tunnistaja. Mul sõber on, kes kohtus nõustuks teid aitama, et paber jõustuks." Tänav Mefistofeles räägib Faustile, et ainuke võimalus Margaretaga kohtuda on, kui ta valetab kohtus Marta mehe kohta