mõnevõrra õhemaks. Poleerimisega saab kõrvaldada ka väiksemaid kriimusid, "jooksusid" jm. värvidefekte. Poleerimisel tuleb kahjustatud värvikiht eemaldada kuni kriimu põhjani, mistõttu värvi paksus seab sellele tööle piirangud. Poleerimisel kasutatakse eriti peeneteralisi poleerimisvahendeid ehk polituure. Nendeks on enamasti mitmesugused savid. Kasutatakse ka poleerkivi, sadestatud kriiti, tinatuhka, tseeriumoksiidi ja smirgelpulbrit. Vahendid kantakse elastsele svammile või padjakesele ja pinda töödeldakse mehhaaniliselt.. Olenevalt värvkatte seisukorrast poleeritakse astmeliselt erinevate poleerimisvahenditega. Seda protsessi võib võrrelda erineva karedusega lihvpaberiga lihvimisega. Mida jämedam on poleerimisvahendi teralisus, seda rohkem materjali poleerimisel eemaldatakse ja mida peenem on tera, seda siledam ja läikivam jääb värvi pind. Kui hõõruda poleerimisvahendit sõrmede vahel, on tema teralisust selgelt tunda.
huvitavaks. Iga prillipaar andis ettepannes erineva tulemuse, küll ühtedega nägi värvilised ning teistega kadus silmanägemine sootuks. Üheks armsamaiks teosest võib pidada Kaspar Toome ,, Deflatsioonikurge". Seda nähes tuli väike muie suule, kuna see oli näituse kõige pisem töö. See pisike nikerdis oli volditud eesti 2kroonisest, ning see oli üle kullatud. Väga armas ja ilus nägi välja. Huvitavaks tegi selle töö ka see, et see oli asetatud punasele ruudukujulisele padjakesele. Minu lemmiktööks oli ,,Nööbilamp" , mis oli valminud samuti 2010 nagu teisedki tööd, Perit Looveri käe all. Neid lampe oli isegi kaks tükki, kuid mulle isiklikult meeldis vaid üks neist päris tõsiselt. Kasutatud oli väga palju nööpe, traati ning vanaaegset lampi. Traat oli lambi ümber keritud, ning nööbid sinna külge pandud. Väga ilus töö oli igatahes, kuna nööbid olid ilusad, värvilised ning väga palju erinevaid.
Tasaskannerid võtavad suhteliselt palju ruumi. Muuseas, saab korraliku tasaskanneriga lugeda arvutisse slaide ka ilma spetsiaalvarustuseta. See sobib teksti ja piltide sisestamiseks, originaal pannakse skannerisse käsitsi ja seetõttu ei ole kiirus kuigi suur. Projektsiooniskanner Projektsiooniskannerid meenutavad väliskujult fotosuurendit või erilist mikrofilmi kaamerat. Nendes asetatakse originaaldokument sensorpea alla lauale või padjakesele. Sensorpea ripub umbes 25 cm kõrgusel aladokumendi kohal ja mingit sisseehitatud valgusallikat ei kasuta. Sensorpea sees olev pöörlev mehhanism suunab skanneri "elektronsilma" dokumendi igale skaneeritavale reale. Slaidiskanner See võimaldab sisestada nt. fotosid otse slaidilt, mis tagab palju parema kvaliteedi. Käsiskanner Käsiskanner pole mõeldud kvaliteetse kujutise skaneerimiseks ja on lihtne ning odav tänu
valgustundlikule elemendile, mis muudab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunud valguse hulk, seda suurem on tekkinud pinge. Projektsiooniskannerid (overhead scanner) Projektsiooniskannerid meenutavad väliskujult fotosuurendit või erilist mikrofilmi kaamerat. Nendes asetatakse originaaldokument sensorpea alla lauale või padjakesele. Sensorpea ripub umbes 25cm kõrgusel aldokumendi kohal ja mingit sisseehitatud valgusallikat ei kasuta. Sensorpea sees olev pöörlev mehhanism suunab skanneri "elektronsilma" dokumendi igale skaneeritavale reale. Käsiskannerid Käsiskanner pole mõeldud kvaliteetse kujutise skaneerimiseks ja on lihtne ning odav (hind alates 1200 kroonist) tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmed
Sheetfed skannerid on ruumi suhtes vähenõudlikud ja mahuvad reeglina monitori ja klaviatuuri vahele. A4 formaadist väiksemat materjali (fotod) saab skaneerida, kuid on reaalne võimalus, et pildid jõuavad arvutisse veidi moonutatult. Fotode jaoks sobib tasaskanner paremini. Projektsioonskannerid -meenutavad väliskujult fotosuurendit või erilisi mikrofilmi kaameraid. Nendes asetatakse originaaldokument sensorpea alla lauale või padjakesele. Sensorpea ripub umbes 25 cm kõrgusel algdokumendi kohal ja mingit sisseehitatud valgusallikat ei kasutata. Ruumi valgustusest peab piisama sensori normaalseks tööks. Sensorpea sees olev pöörlev mehhanism suunab skanneri "elektronsilma" dokumendi igale skaneeritavale reale. Projektsiooniskanneri väliskuju on näha järgmisel joonisel. slaidiskannerid -võimaldavad sisestada nt. fotosid otse slaidilt, mis tagab palju parema kvaliteedi. Käsiskannerid
toimel sünkroosselt koos valgusallikaga. Skaneerimispea sees asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile, mis muudab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunud valguse hulk, seda suurem on tekkinud pinge. 1.6.3 Projektsiooniskannerid Projektsiooniskannerid meenutavad väliskujult fotosuurendit või erilist mikrofilmi kaamerat. Nendes asetatakse originaaldokument sensorpea alla lauale või padjakesele. Sensorpea ripub umbes 25cm kõrgusel dokumendi kohal ja mingit sisseehitatud valgusallikat ei kasuta. Sensorpea sees olev pöörlev mehhanism suunab skanneri "elektronsilma" dokumendi igale skaneeritavale reale. Käsiskanner pole mõeldud kvaliteetse kujutise skaneerimiseks ja on lihtne ning odav (hind alates 1200 kroonist) tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmed komponendid on asendatud käemusklite tööga. Skaneerimise tulemus sõltub inimese käe liikumise ühtlusest
lehtede skanneerimiseks. Sheetfed skannerid on ruumi suhtes vähenõudlikud ja mahuvad reeglina monitori ja klaviatuuri vahele. A4 formaadist väiksemat materjali (fotod) saab skaneerida, kuid on reaalne võimalus, et pildid jõuavad arvutisse veidi moonutatult. Fotode jaoks sobib tasaskanner paremini. Projektsioonskannerid -meenutavad väliskujult fotosuurendit või erilisi mikrofilmi kaameraid. Nendes asetatakse originaaldokument sensorpea alla lauale või padjakesele. Sensorpea ripub umbes 25 cm kõrgusel algdokumendi kohal ja mingit sisseehitatud valgusallikat ei kasutata. Ruumi valgustusest peab piisama 35 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur sensori normaalseks tööks. Sensorpea sees olev pöörlev mehhanism suunab skanneri "elektronsilma"
annaabi.ee 
