Pärisrahu saavutamiseni kestsid läbirääkimised veel kuu aega, ametlikult vormistati Tartu rahu 2. veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega. Pärast rahulepingule allakirjutamist ütles Jaan Poska Eesti delegatsiooni liikmetele: "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust." Jaan Poska side kirjandusega ajendas teda tõlkima. Ta tõlkis Aleksandr Puskini "Padaemanda" ja ühe raamatu Peeter Suurest. Need tööd andis ta välja Jaan Karu nime all. Samuti aitas ta üliõpilasena oma venda Mihklit Eesti algkoolidele vene lugemiku väljaandmisel. Jaan Poska suri 7. märtsil 1920. Tänan kuulamast!
Vankri muusikaauhind. Ooper põhines samanimelise Aleksander Puskini jutustuse järgi ja oli kolm vaatust, mis jagunesid omakorda 7. pildiks ning teose tegevus toimub 18. sajandi lõpus St. Peterburis. Libreto autoriks on helilooja vend Modest Tsaikovski, kuid Jeletski ja Lisa aaria ning koorinumbrite tekstid on pärit Pjotri sulest. Teoses põimusid traagilised sündmused nagu Hermanni kaardimängukirg, õnnetu armastus, Padaemanda surm, vaimu ilmumine, noormehe hullumine ja Liisa enesetapp. Populaarsele mängurluse teemale lisas vürtsi ka realistik tegelaste koosseis, mis andis tõetruu pildi 18. sajandi alguse Peterburi inimtüüpidest. Tõsi küll, Tsaikovski ooperis on need tegelased mõnevõrra muutunud. Puskini külmalt arvestavast ja egoistlikust Hermanist saab Tsaikovskil kirgede ja pahede käes visklev ohver, kelle maniakaalne rikastumissoov hävitab armastuse ja viib välja peategelaste hukuni.
1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari, astumata kahte viimasesse klassi. Sama aasta sügisel astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Aasta hiljem siirdus Jaan Poska õigusteaduskonda, siis oli võimalik õppimise kõrvalt ka teenida ning õigusteaduskonna sai ka rutem lõpetada. Tartu ülikoolis peeti tol ajal loenguid õigusteaduskonnas veel saksa keeles. Jaan Poska side kirjandusega ajendas teda tõlkima. Ta tõlkis Aleksandr Puskini "Padaemanda" ja ühe raamatu Peeter Suurest. Need tööd andis ta välja Jaan Karu nime all. 1882. aastal, kui Jaan Poska oli 16-aastane, suri ta isa. 1895. aastal suri Jaan Poska ema. Töökäik Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli. Noor advokaat hakkas Tallinnas tööle eraadvokaadina. Kolme aasta möödudes sai temast vandeadvokaat. Aastal 1904 valiti Jaan Poska Tallinna linnavolinikuks. 1905. aastast valiti Jaan Poska linnavolikogu juhatajaks.
Tsarskoje Selos valmis tal Onegini kiri Tatjanale, mis pani punkti peaaegu kümneaastasele tööle värssromaani "Jevgeni Onegin" kallal. 1833. aasta lõpul määras Nikolai I oma ajalookirjutaja kammerjunkruks. Seda pidas poeet lausa solvavaks, kuid kuna peres oli juba neli last, õukonnaelu nõudis raha ning teostel polnud juba tükk aega olnud minekut, tuli uhkus hingepõhja suruda. Et suurematest võlgadest vabaneda, andis Puskin trükki "Padaemanda", hingas seejärel mõne aja kergemalt ja läks järgmisel aastal erru. Aastaid 1834 ja 1835 loeti Puskini loomingus madalseisuks, kuid keegi ei teadnud, et ta töötas suuremate ettevõtmiste kallal ning et tema parimaid teoseid lihtsalt ei lubatud avaldada. Olukorrast leidis poeet väljapääsu, asutades 1836. a. omaenda ajakirja "Sovremennik" (Kaasaegne). Selles trükiti ära kõigi tollaste kirjanduse suurkujude loomingut, kuid kommertsedu ajakiri ei saavutanud. 1837
mis katsid kulud söögi ning üüri jaoks. Tartu ülikoolis peeti tol ajal loenguid õigusteaduskonnas veel saksa keeles. Ülikooli astudes oskas Poska saksa keelt vähe, kuid peagi õppis ta keele vajalikul tasemel ära. Ta suhtles kõige enam õigeusu vaimulike ja eesti isamaalastega, kes tundsid Poskas poolehoidu vene kultuurile. Jaan Poska side kirjandusega ajendas teda ülikooli kõrvalt tõlkima. Ta tõlkis Aleksandr Puskini "Padaemanda" ja ühe raamatu Peeter Suurest. Need tööd andis ta välja Jaan Karu nime all, et vältida probleeme keiserliku valitsusega. Samuti aitas ta üliõpilasena oma venda Mihklit Eesti algkoolidele vene lugemiku väljaandmisel. Jaan Poska lõpetas ülikooli aastal 1890 ning asus seejärel elama Tallinnas, kus võimalusi kõrgema poliitikaga tegeleda rohkem. 5 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikool 5 "Eesti ajalugu elulugudes" lk 101 5
annaabi.ee 
