....................................................................................... 3. Millistes EL riikides pole Euro käibel? ....................................................................................... 4. Mis aastal tuleb Euro käibele Eestis (sularahana)?........................................................................ 5. Mida kujutatakse Euro rahatähtede esikülgedel?........................................................................... 6. Mida kujutatakse Euro paberrahade tagakülgedel?........................................................................ 7. Mida kujutatakse Euromüntide tagakülgedel?............................................................................... Ülesanne Loe tekst Majanduse ABC õpikust lk 193 lõpus (peale joonist 10.5) ... 194. Leia vastused kahele olulisemale küsimusele: 1. Mis on Euroopa ühise raha suurim eelis?...................................................................................... ...............
R. Otsason (Rahva Hääl, 30.11.1989): ,,Kogu maailm nägi, et meie püüdsime saavutada võitu jällegi parlamentaarsel teel. Nähti, et pidasime seda võitlust koos Gorbatsovi pooldajatega konservatiivsete jõudude vastu." Nüüdsest andis seadus Eestile vabad käed üleminekuks oma rahale. Turustusdirektor John Burbidge-King ütleb R. Otsasonile saadetud kirjas N Liidu Ülemnõukogus vastu võetud Baltikumi isemajandamise seaduse kohta: ,,See seadus oli eelduseks, et firma Thomas De La Rue paberrahade trükiosakond hakkas põhjalikult uurima ja järgima Rein Otsasoni ettepanekuid Eesti krooni kasutusele võtmiseks." 15 8. TORMILINE AASTAVAHETUS Kroonile ülemineku kava esitati valitsusele 1. detsember 1989. a ja selles on kirjas: 1 kroon = 100 senti. Sündmuse rõhutamiseks avaldas Eesti Ekspress , Eesti Panga poolt 1929. a välja lastud viiekroonise esiküljel, millel on R
Kohustuslikeks elementideks olid: väljaandja nimetus ,,Eesti Pank", kaks rahatähe numbrit, tekst ,,Eesti panga rahatähtede järele tegemine on seadusega karistatav", aastaarv 1990 ja panga presidendi ning direktori allkirjad. Kujunduse põhimotiivideks soovitati esiküljel Eesti suurmeeste portreesid, mis oleksid käsitsi joonistatud. Tagakülje motiivistik, nagu ka värvitoonid ja muud sümbolid, jäeti täielikult kunstnike eneste otsustada. Paberrahade nominaalideks olid 1-,2-, 5-, 10-, 25-, 50-, 100- ja 500- kroonised. 1-kroonine on väikseima nimiväärtusega pangatäht, mis 1992. aasta rahareformiga kasutusele võeti. Peale 1992. aastat pole 1-krooniseid paberrahasid juurde trükitud. Müntidele vermitud vapilõvi modelleeris skulptor Arseni Mölder ning mündiväljale sobitas need, nagu ka aastaarvu ja lisandunud legendid, kunstnik Ants Raud. Oma 20. sünnipäeva ei jõudnudki Eesti kroon ära oodata
5. Miks puuduvad Pariisi Jumalaema kirikul tornikiivrid? 6. Kus paikneb gooti katedraalidel roosaken? 7. Milline raamat päästis gooti stiilis ehitised hävingust? Mis aastal see raamat ilmus? 8. Millised on Euroopa kuulsaimad gooti stiilis ehitised? 9. Millised on Tallinna kuulsaimad gooti stiilis ehitised? 10. Miks on mitmel Tallinna gooti kirikul muus stiilis tornikiivrid? 11. Tallinna Jaani kirik on ehitatud pseudogooti stiilis. Mida see tähendab? 12. Milliste euro paberrahade logoks on romaani stiili ümarkaar ja gootika teravkaar? 10. CHAMBORD'I LOSS LOIRE'I ORUS (16. saj.) Chambord'i1 jahilossi seostame kahe suurmehega: kuningas François I (lossi tellija ja esimene omanik) ja Leonardo da Vinci (eskiisi autor). Ehitustööd algasid 1519 ja kestsid 28 aastat. Lossis on 426 tuba, 77 treppi ja 282 kaminat. Lossist on saanud prantsuse renessansi sümbol. Siin leidis aset ka Molière'i näidendi ,,Kodanlasest aadlimees" esietendus 14. oktoobril 1670
annaabi.ee 
