Nt:(Siid neh. Üitskõrd olli rohkemb raha, kaesi poodiaknal, meeldisivä - ostsi ärä. Ent siid om kurri kuluma.) Ludvig Sander Välimus: Insenerile omased riided, vuntsid ja prillid. Taskukell oli tunnuseks, see oli tal alati kaasas. Tänu rikkale äiale sai kanda ka kallimaid riideid. Kõne, käitumine: Ta on ebakindel ja kergestimõjutatav õnneotsija. Mingilmääral kavalavõitu. Hädaldas päris palju ja kukub igas oma ettevõtmises läbi. Elab oma naise Matilde kulul ja suitsetab paberossi. Silmakirjalik. Püüab meeldida Vana Vestmanile, sest tal on palju raha. Ei suutnud asju saladuses hoida. Amet: Insener ja käib ka nii riides aga ta naine Matilde tahaks, et ta oleks pigem kirjanik ja teeniks ka nende perele raha. Elufilosoofia, ütlused: Proovib raha teenida võimalikult kergelt ja kiiresti, ilma, et peaks selle jaoks vaeva nägema palju. Mille poolest need kaks tegelast sarnanevad? Erinevad? Põhjenda.
Teine on suuline tekst sellisel kujul, nagu ta seda rääkis kohtumisel noorte kirjanikega Tartus (näide 1:2). Kirjalik tekst oli sel ajal juba kirjutatud, aga mitte veel avaldatud. (1:1) Kirjalik tekst /.../ Ent lisaks etendamisele ning läbielamisele leidub elus ka nukuteatrit. Kujutlegem stseeni tänaval, kus kohtuvad lapsevankrit lükkav naine ja tema põgus meestuttav. Aetakse juttu, mees paneb suitsu ja mõtleb daami lõbustada. Nii ta küsib imikult, kas too ka paberossi tahab. Oletame, et laps ei hakka lalisema, sest võõrastab tundmatut. Siis vastab ema mokki torutades lapse peenel häälel: "Meie veel ei suitseta. Meie oleme alles pisikesed." Selge nukuteater! Siin pole ümberkehastumist, ei kommenteerita, vaid kasutatakse meediumi, mis ongi nukuteatri tunnus. Lapse asemel võib samas situatsioonis olla mõni koduloom, kõht (kõhurääkijatel) vms. /.../ (1:2) Suuline tekst /.../ a=sis=ma mõtsin=et on olemas ka nukuteater tegelikult elus. nukuteater (
ka leinast nõrk ja ema soovitas tal rohkem piima juua ja vähem tööd teha ja lapsi valvata. Õhtul läks Tooni jälle palvetundi. Kustas läks aga randa ja kohtas seal Simmut. Tagasi koju jõudes ei tahtnud veel magama minna. Võttis kuuri alt Lui ratta ja sõitis palvemaja poole. Seisis uksepeal ja silmas ka Toonit, kuid taandus varju, kui viimane laulmiseks üles tõusis, sest ta ei tahtnud, et Tooni teda näeks. Siis sõitis ta tagasi ja peatus Veere värava najal, kus süütas paberossi. Mõtles Hilde akna alla minna, kuid läks ikkagi koju. Tooni polnud veel tagasi tulnud. Varsti saabus temagi, rääkisid natuke Kustasega ja siis uinusid mõlemad. Hommikul ärkas Kustas Kalamaja Priidu jutu peale. Priidu kutsus Kustast oma pilliga õhtuks Teederistide kiige juurde peole. Õhtul sõitiski Kustas rattaga sinna. Silmas Hildet, koos veedeti aega metsatiheduses, kuid hoolimata Hilde erilisest hellusest sellel õhtul, tundis Kustas ennast siiski tühjalt ja rahutult
Kui inimesed on üheskoos saunas käinud, siis on nad omad inimesed, peaaegu sõbrad. Saun teeb kõik ühesuguseks. Saun on nagu haud." Nõnda see jäigi sellest silmapilgust peale. Aga kui Indrek teda pehme ja lõhnava kasevihaga sopsis -- ta oli lasknud eriliselt pehme ja leherikka viha otsida -- ütles Ivan Vassiljevits: ,,Eeh, kui nüüd oleks pudel õlut! Aga ei ole õlut ega raha. Härra Maurus, lontrus, ei anna. Annab küll süüa ja kütab toa soojaks, aga raha ei anna. Laseb osta paberossi, aga mitte õlut ja viina." ,,Tahate, ma lasen tuua, Ivan Vassiljevits?" küsis Indrek. ,,Kristus on surnust üles tõusnud, kui see võimalik oleks," vastas Ivan Vassiljevits otse sisemise erutusega. ,,See on võimalik," ütles Indrek ja tõi õlle. ,,Aga see on liiga külm," hoiatas ta. ,,Külm ongi hea," vastas Ivan Vassiljevits ja sirutas käe pudeli järele. ,,Külm õlu ja kuum leil -- jumalik!" Ta istus lava kõrgemail astmeil ja jõi, kuna Indrek talle klaasi kallas
annaabi.ee 
