Küll siis saaks asja ka. Nagu vanasõnagi ütleb: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Ühesõnaga, tuleks huvi tekitada. Minu puhul huvi suurendada. Sest kui ei tea, millega tegu, ei saagi ju väga huvi pakkuda. Teiseks arvan, et tuleks asjale loominguliselt läheneda. Tegevust leiab alati. Iseasi muidugi kui mõttekas see on. Kuid samas, mõttetu tegevus on ka tegevus. Eesmärk on ju ikkagi igavuse peletamine. Kui viimane häda käes, võib ju ka näiteks heegeldama hakata või siis paberlennukeid voltida. Kui raha palju, võib mõne suure puzle osta või värviraamatu. Muidugi variandid on veel ka male, kabe ja muud lauamängud. Samuti ei saa ära unustada ka ristsõnade lahendamist või luuletuste vorpimist. Ühesõnaga, leidlikkus tuleb kõvasti kasuks. Kolmandaks arvan, et tuleks teha midagi kasulikku. Isegi kui mitte kuidagi ei viitsi. Tuleb lihtsalt ennast kokku võtta ja asjaga algust teha. Küll siis saab ka vedama. Näiteks võin tuua selle kõne
Tundides mingit naljatamist polnud, sest asendusõpetaja pani pärishindeid pärispäevikusse ja võttis ametit õpetaja igapäevase tõsidusega. 1990. aastatest on õpetajate päevad vabamad ja naljarohkemad. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid ja kooli juhtkonda. Kas tõsiselt või naljatavas ja kiusakas toonis, see sõltub koolist. Teinekord kujuneb uuest juhtkonnast tõsine seltskond, teinekord naljatav kamp. Ka üsna paljud õpetajad elavad end tembutades välja: pilluvad paberlennukeid, segavad tundi, jutustavad ja vigurdavad, ei viitsi vastata. Sagedasti on tunnid lühendatud, toimub võistlusi ja etendusi. Päeva lõpetab õpilaste valmistatud kohvilaud ja lilled õpetajatele, ka valla-, linnavalitsuse või haridusosakonna visiit ja õnnitlused. Lisaks ja ennekõike on see päev, kus avaldatakse õpetajatele vaimustust, sest osa neist on lihtsalt suurepärased. UNESCO kehtestas õpetajate päeva 1994 UNESCO lõi tähtpäeva 1994
katsealused üheskoos istuma, ning kus neid jälgis läbi ühepoolselt läbipaistva ekraani katse teostaja. Katse üheks uurimistingimuseks oli kindlaks teha viha tekkeprotsess. Selles osalev katsealune oli tusane ja ärrituv ning marssis lõpuks ruumist välja. Teiseks uurimistingimuseks oli antud kontekstis kindlaks teha rõõmujoovastuse ehk ülemeelikuse tekkeprotsess. Selles osalev katsealune oli keevaline ja kergemeelne, loopis aknast välja paberlennukeid, keerutas hularõngast, püüdis teisi katsealuseid kaasa haarata improviseeritud korvpallimängu paberist valmistatud pallidega. Jälgides katsealuste isikute käitumist ooteruumis, esitati neile küsimusi nende emotsionaalse seisundi muutumiskiiruse kohta. (Schachter ja Singer, 1962). Otsustavaks küsimuseks oli, kas eelnenud teabe saamine arstimi toime kohta võib mõjutada katsealuste isikute emotsionaalseid reaktsioone
Tundides mingit naljatamist polnud, sest asendusõpetaja pani pärishindeid pärispäevikusse ja võttis ametit õpetaja igapäevase tõsidusega. 1990. aastatest on õpetajate päevad vabamad ja naljarohkemad. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid ja kooli juhtkonda. Kas tõsiselt või naljatavas ja kiusakas toonis, see sõltub koolist. Teinekord kujuneb uuest juhtkonnast tõsine seltskond, teinekord naljatav kamp. Ka üsna paljud õpetajad elavad end tembutades välja: pilluvad paberlennukeid, segavad tundi, jutustavad ja vigurdavad, ei viitsi vastata. Tihti valitakse õpetajate päevaks kindel stiil, mille vaimus riietutakse. Märjamaa koolis on näiteks õpetajad kord etendanud Eurovisiooni, teisel aastal aga pioneerirühma. Mõnel pool on õpetajad esinenud etenduse või kontserdiga. Sagedasti on tunnid lühendatud, toimub võistlusi ja etendusi. Päeva lõpetab õpilaste valmistatud kohvilaud ja lilled õpetajatele, ka valla-,
annaabi.ee 
