KOHA MÄÄRAMINE 1)Kompass 2)Kaardivõrk (geograafilised kordinaadid) LEIA JÄRGMISTE LINNADE KORDINAADID: TALLINN 59*N29*E STOCHOLM 60*N19*E CHIKAGO 90*N42*W BUENOS AIRES 59*W36*S SYTNEY150*S35*E , TOKYO 140*N;35*E KAIRO 35*N30*E LISSABON 10*N39*W ENDA ASUKOHTA SAAB MÄÄRATA ÜLEMAAILMSE ASUKOHA MÄÄRAMISE SÜSTEEMI ABIL (GPS) TÖÖTAB: Sateliidid+Seirejaamad Kaardi tähtsamad elemendid: KAARDIVÕRK (PIKKUS JA LAIUS), LEGEND (MÄKIDE TÄHENDUS), MÕÕTKAVA. ARVUTI KAARDI EELIS PABERKAARDI EES: Detailsem(zoomi võimalus), arvutikaart on interaktiivne(kiire ja automaatne otsimine ehk päringu võimalus), operatiivsus, paberkaart ei uuene, arvutikaart uueneb, RASTERKAART: KOOSNEB PILDIST VEKTORKAART: KOOSNEB JOONTEST MAA KUI SÜSTEEM: Päikese süsteemi suhtes suletud süsteem aga maapoolt väga avatud süsteem. Maa kui süsteemi osad on sfäärid. Sfäärid on omavahel seotud, üks mõjutab teist ja nad on pidevalt muutumises. Maa on suletud ring kus energia ja jõud
seaduste definitsioonid ebamäärased või eksitavad: tavaline veeseis maakatstri kaardil olev rannajoon seadus lähtub vaid selgest rannajoonest, kuid väga palju on Eestis kohti, kus rannjoont on võimatu määrata (roostikud, õõtsikud, pikad lauged rannad jne) rannajoone kaardistamine lähtudes ainult seaduste vajadustest on finantsiliselt ja füüsiliselt problemaatiline digitaalkaardi ja paberkaardi täpsuse erinev loogika Rannajoone kaardistamise metoodika säilima peab määramise objektiivsus ning täpsus 11 Rannajoon vanadelt kaartidelt 12 Rannajoon vanadelt kaartidelt "Ruutkaart" 1:10 000 Põhikaart 1:10 000 +19 m NSVL 1:10 000 fotoplaan 1984.a.
ruumis. Abiks matkajatele, autojuhtidele võõras linnas, põllumajanduses traktorite juhtimisel. TOOGE NÄITEID KÄESOLEVA ÕPIKU KAARTIDEL KASUTATAVATEKARTOGRAAFILISTE KUJUTISVIISIDE KOHTA. Kartograafilised kujutisviisid võib jagada rühmadesse selle järgi kuidas nähtusi esitatakse: kas punktides, joontel või pindelementidel. Teiseks on oluline, kas kaartil esitatavat nähtust peetakse kvalitatiivsel või kvantitatiivseks. MIS EELISED ON PABERKAARDIL ARVUTIKAARDI EES JA VASTUPIDI? Paberkaardi saab kokku voltida ja kaasa võtta igale poole. Arvutikaardil aga näiteks saab esitada päringuid, et saada lisateavet vastava koha või objekti kohta. Lisaks saab arvutikaardi suurendada või vähendada. Paberkaardile ilmuvad muutused hilinemisega. Arvutikaart võimaldab kohe näha seda, mis maailmas toimub. Arvutikaartidest saab luua kartograafilise animatsiooni. Arvutikaart võimaldab igal kasutajal vastavalt maitsele ja vajadustele valmistada oma kaart. Lisaks võib
Kaardi sisu korrektsus väljendab kaardil kujutatud info kvaliteeti ja selle olulisus sõltub suurel määral kaardi kasutusotstarbest. Katastrikaardil ja linnade geoalustel on peamine, et seal kujutatu oleks looduses tegelikult olemas ning vastupidi, et midagi olulist ei oleks kaardilt ära jäetud. Turismikaartidel andestatakse ebatäpsused kaardi sisus kergemini. Paberkaardi sisu korrektsust saab liigitada samamoodi nagu GIS andmete kvaliteeti, seda saab vaadata erilise andmeformaadina ning tähtsamad sisu korrektsuse parameetrid on (Jagomägi, 1999): Asukohatäpsus kaardil määratud objektide asukoha erinevus tegelikkusest, kuid arvestades generaliseerimisnõudeid ning osade leppemärkide mittemõõtkavalist iseloomu.
.. jooksul? – teekonnapäringud Milline on parim tee ...? – klassifitseerimispäringud Mis tüüpi on piirkond ...? – modelleerimispäringud Mis juhtub kui ...? GIS andmete kvaliteet *asukohatäpsus • atribuuditäpsus • loogiline õigsus • (andmete) täielikkus Asukohatäpsus näitab, kui täpselt on objektide asukoht GISis salvestatud. • Tihti luuakse GIS andmed olemasolevate paberkaartide digimise teel, sellisel juhul ei saa GISi asukohatäpsus olla parem kui paberkaardil. • Paberkaardi täpsuseks peetakse maksimaalselt 0.3 millimeetrit, mis näiteks 1:5 000 kaardi puhul võrdub 1.5 meetriga, 1:50 000 kaardi puhul 15 meetriga. • Kui GISi ei looda olemasolevate paberkaartide põhjal, siis tuleb arvestada andmete kogumise tehnoloogia täpsust (GPS) Atribuuditäpsus • GIS andmed salvestavad peale objektide asukoha ka nende kohta atribuutinfot. • Atribuutide vastavust tegelikule iseloomustab atribuuditäpsus. • Teoreetiliselt võib GISis hoonete asukoht olla esitatud 1 cm
annaabi.ee 
