Fraseologismid ja metafoorid Heliseb kell, kui õpetaja klassi ette esimest viiulit mängima asub, on ka muidu õrrel olijatel vesi ahjus. Mis siis veel rääkida lauajalgadest, kel süda saapasäärde vajus. Silmates pedagoogi kämblate vahel tihket paberpakki, tekkis tahtmine plehku panna. Damoklese mõõk ei lasnud ennast enam kaua oodata. Saanud oma paberilipaka lauale ei suutnud ma oma silmi uskuda. Olin pahviks löödud. Õpetaja oli tabanud meie Achilleuse kanna. Asetan kirjapulga lauale ja jään pikkisilmi taevamannat ootama. Valget laeva aga ei ole ega ei tule. Pabinasse sattumine tegi ära suurema osa, valge leht tundus veelgi tuhmim ja hirmuäratavam. Kui tekkiski mõni hea mõte, siis tärkas kohe ka teine ning olingi jälle kahe heinakuhja vahel. Kaardikepiga ja suurte ümmarguste luupidega
Kodutöö 1. Õpetaja pani klaastopsi vett täis ja pani paberilipaka selle peale nii ,et see kattis kogu anuma suu. Siis keeras ta topsi ümber käsi anuma suu ja paberi peal ja natukese aja pärast eemaldas käe jättes paberi anuma suule. Kuigi anum oli vett täis, tagurpidi ja paberi lipakas suul ei voolanud vesi sealt välja. See oli päris huvitav. Õpetaja ütles, et seda põhjustab õhu kandejõud. Selleks, et õhk niimoodi vett ei jaksaks hoida peaks veeanumas olema 30 l vett. See katse tekitaski mul huvi füüsika vastu. 2
Mitte keegi klassis ei võtnud süüd omaks. Mõned õpilased olid tegelenud oma tööga ja polnud midagi märganud. Samas oli ilmne, et osa õpilastest teab väga hästi, kes plahvatuse korraldas. Õpetaja Sütiste otsustas kogu klassi karistada. Ta jättis nad kuuks ajaks peale tunde ning andis ülesandeks kirjutada 30-leheküljeline referaat plahvatuste keemiast, kui süüdlane välja ei ilmu. Järgmisel päeval leidis õpetaja Sütiste laualt paberilipaka, kuhu oli kirjutatud, et plahvatuse korraldas Aleksi-nimeline õpilane. See tundus usutav, kuna Aleks oli üle kooli tuntud vigurivänt, pealegi oli tema isa lukksepp. Ent Aleks ei võtnud süüd omaks. Ehkki õpetaja Sütistel rohkem tõendeid polnud, otsustas ta poissi siiski karistada. Aleks pidi peale tunde jääma kogu ülejäänud õppeaastaks, lisaks alandati tema keemia hinnet kahele. Õpetaja Sütiste tahtis, et see oleks teistele õpetuseks
Nad arutasid igasuguseid asju, räägiti ka Pansinist. Lavretskile meeldis Liisale kõike rääkida, mis temaga toimus. Õhtu saabudes tahtis Marja koju sõita. Lavretski saatis neid poole teeni. Tagasiteel veendus Lavretski, et Liisa ei armasta Pansinit. Järgmisel päeval palus Lemm hobuseid, et soovib koju sõita. Lavretski palus hobuseid ning nad sõitsid koos. Lavretski läks Kalitinite juurde. Seal kohtus ta jälle Liisaga ja andis talle kätte väikse paberilipaka. Ta palus sellest mitte kellelegi rääkida ja et tuleb homme tagasi, et edasi rääkida. Järgmisel päeval läksid Lavretski ja Liisa jalutama. Liisa oli sellest kirjast jahunud. Seal seisis, et Lavretski naine on surnud. Jalutuskäigul ütles Liisa, et Pansin tegi talle abielu ettepaneku. Ent Liisa pole talle veel vastanud, kuna kahtleb. Lavretski palus tal mitte ilma armastuseta abielluda. Järgmisel päeval läks Lavretski taas Kalitinite juurde. Ta läks ülesse Marfa juurde, kuhu ilmus
Õige, just sellest oli Liisi juba Indreku esimesel külaskäigul juttu teinud ja majahärra oli siis ettevaatamatult arvanud, et eks võiks õige korraks katsuda. Jah, nõnda oli see olnud. Ning Liisi oligi katsunud. Ta oli isegi sinnamaale läinud, et hakkas Indrekule midagi suupärast tasku pistma, muidugi isand Mäebergi ja ka Indreku enda salaja, sest midagi ei armastanud Liisi rohkem kui saladusi. Veel tänagi oli ta seda teinud ja juurde lisanud paberilipaka pealkirjaga: ,,redel kela viesd seidsmeni Sis on vanna saunas." Nende sõnade paberile panemine oli Liisi kavatsuste ülim saavutis ja see sündis alles siis, kui isand Mäeberg oli juba oma hävitava otsuse teinud, mitte ainult selle, vaid kõigi noormeeste kohta ilmas, olgu nad pikad või lühikesed, kõhnad või paksud. Oleks isand Mäeberg oma otsusest Indrekule siinsamas teatanud ja tema arvamust küsinud,
annaabi.ee 
