Agatha Christie Gwenda Reed, kes oli 21 aastane abielu naine, tuli laevaga Inglismaale. Giles oli ta mees, kes tuli Inglismaale hiljem, sest ta töö ei võimaldanud koos Gwendaga tulla. Aga naine oli sellega nõus ja otsis ennem maja ära. Lõpuks ta leidis selle maja, millest ta oli unistanud, mitte väga suur, ega liiga väike, vaid parajalt vanamoeline koos ilusa aiaga. Ta ajas paberiasjad korda ja lasi ka Gilesile pärandatud mööbligi ära tellida, mis sobis ideaalselt sinna. Gwenda hakkas majja ka tapeeti valima. Alustas just magamis toast, sest ta oli juba mõelnud millist tapeeti sinna tahab. Nimelt moonidega, kus on väiksed võililled kõrval. Hakkas vanat kappi eest ära tõstma ja järsku kiljatas ning läks värisedes voodile. Seinas oli sama tapeet, mis ta oli ette kujutanud, siis ta hakkas järgi mõtlema ja leidis, et tal on varemgi säärasieid
jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel pisut nukker meel, sest ta polnud enam talu peremees. Ta küsis pojalt, kelle ta ka naiseks võtta tahab ning ise mõtles samal ajal, et oleks hea, kui saaks kellegi rikkast perest. Jüri tahtis aga võtta karjatüdrukut naiseks. See mõte ei meeldinud isale kohe üldse ning ta tahtis linna tagasi minna ja talu uuesti enda nimele kirjutada. Nende juurde tuli aga üks mees, kes andis Jürile sõjaväekutse. Jüri hukkus sõjas.
jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel pisut nukker meel, sest ta polnud enam talu peremees. Ta küsis pojalt, kelle ta ka naiseks võtta tahab ning ise mõtles samal ajal, et oleks hea, kui saaks kellegi rikkast perest. Jüri tahtis aga võtta karjatüdrukut naiseks. See mõte ei meeldinud isale kohe üldse ning ta tahtis linna tagasi minna ja talu uuesti enda nimele kirjutada. Nende juurde tuli aga üks mees, kes andis Jürile sõjaväekutse. Jüri hukkus sõjas.
anda. Joonatan polnud veel projektiga eriti tegelenud ning seetõttu oli ka ümbertegemiste ulatus väiksem. Kui Veronika Joonataniga koju kahekesti jäid, helises uksekell. Ukse taga oli Virgo. Virgo ja Joonatani vahel tekkis väike sõnelemine, välja tuli ka üks Veronika pisivale ning peagi läks Virgo minema. Joonatani ja Veronika suhtele see väike vahejuhtum midagi halba ei teinud. Klara sai jälle metsaülemaga kokku, sest oli vaja kivid ära osta. Klara ajas paberiasjad korda, maksis kivide eest ning üks töömees tõi kivid Pariisi, Tuudami tallu. Talus avastas Klara suure üllatusega, et metsaülem Hardi oli ehitanud sinna väikese varjualuse, kuhu kivid panna. Kätte jõudis Jorma sünnipäev, sellel päeval kavatses Klara oma pojale mingit moodi selgeks teha, et Kalev ta isa on. Klara tahtis enne seda Kaleviga kokku saada ja arutada, kuidas seda teha. Vastupidiselt tema ootustele ei rõõmustanudki Kalev selle uudise peale, sest seitse
annaabi.ee 
