Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital. GREGORIUSE REFORMID By Oll©®TM 2004 Gregoriuse reformide eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Muutuste järjekindla eestvõitleja Gregorius VII (paavstitroonil 1073- 1085) järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle. Lisaks muudeti paavsti valimise korda. Kui senini valisid paavsti Rooma vaimulikud ja rahvas, siis nüüdsest Rooma peapiiskopkonna kardinalid. INVESTITUURITÜLI By Oll©®TM 2004
· Kaubatootmise tõus ja soodne asend kaubateedel võimaldas kaubanduse jätkuvat edenemist. Suured kaubanduskeskused olid Augsburg, Nürnberg, Frankfurt jt. KIRIK JA VAIMUELU · 6. saj algul katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu 1414-1418 paavstivõimu ühtsuse taastamine. PROBLEEMID · Usuteenrite paheline elu, elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist. Lõbujanulised paavstid, nt Aleksander VII, kes vahepeal asendas paavstitroonil enda oma tütrega, ja Leo X. · Paavstide ja piiskoppide õukonnad, sõjaväe ülalpidamine jne nõudis suuri kulutusi ei piisanud enam kirikukümnisest leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad, jätkus patukaristuskustutuskirjade müük. · Mõjutasid humanism ja renessanss. Humanism oli religioosse varjundiga ja tugevdas rahvuslikku
või neli last, neist tuntuim hertsog Cesare Borgia, kes sai juba 18-aastasena 1493 kardinaliks ning prototüübiks Machiavelli kuulsale traktaadile ,,Valitseja". Aleksander VI järgnes tema vihavaenlane Julius II [150313], kes suurema osa oma valitsemisajast pidas sõdu. Ühe kaasaegse prantsuse pamfleti järgi ei olevat Peetrus paradiisiväravas paavsti ära tundnud, kuna too oli ilmunud sinna raudrüüs ja täies relvastuses. Leo X (Giuliano Medici) [151321] on peetud ateistiks paavstitroonil, kes armastas teatrit ning korraldas Vatikanis karnevale. 38-aastaselt paavstiks valitud firenzelast ootas Rooma saabudes auvärav antiikjumalate kujudega ning kirjaga ,,Peale Marsi ja Veenuse valitsusaega algab nüüd Pallase valitsus." Saksamaal alanud reformatsiooni pidas paavst Leo X vaid ,,munkade omavaheliseks lobaks." Roomal oli muidki muresid kasvõi lähenevad Saksa keisri valimised. Pärast Maximilian I surma 1519 polnud ka keisrivõimust reformatsioonile takistajat
oma pea võis mähkida. -- Timantes -- vana-kreeka kunstnik V sajandist e. m. a. 497 Tema pildil «Ifigeneia ohverdamine» on kujutatud Trooja vastu sõjateele asunud kreeklaste ülemjuhatajat Aga-memnonit tapmas oma tütart Ifigeneiat, kelle ta pidi ohverdama solvatud jumalatari Artemise (jahijumalanna) lepitamiseks. Õuduses katab isa toogaga oma näo. Lk. 44 Naispaavst -- mõnede kloostrikroonikate järgi on Leo IV (847-- 855) ja Benedictus III (855--858) vahepeal olnuä; paavstitroonil Johanna-nimeline naine, kes valitsenud Johannes VIII nime all. See kutsus välja säärase naerupuhangu, et Homeros oleks kõiki neid matse pidanud jumalateks. -- Kreeka mütoloogia sepisejumal Hefaistos tabas oma naise, armastusjumalanna Afrodite sõja- ja tulejumal Aresega. Ta sulges patustajad ülipeenesse nähtamatusse võrku ja kutsus siis kõik jumalad neid vaatama. Saabunud olümplased pahvatasid rõkkavalt naerma («Odüsseia», VIII, 266--327)
annaabi.ee 
