raske ratsaväele. Raske ratsaväe loomine omakorda põhjustas feodaalsuhete kujunemisele. Valitses majordoomusena. Pippin Lühike Alustas valitsemist 756.a pani aluse kirikuriigile (741-768) majordoomusena, kuid ehk paavstiriigile. 751.aastal krooniti paavstide frankide kuningaks. Karl Suur Teostas keisrivõimu Laiendas riiki kõikides (768-814) Euroopas al 800. suundades, korraldas 50 Karolingide renessanssi sõjakäiku, millest 30't juhtis kujunemine. ise.
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus
Seega oli Karl Martell läänisüsteemile aluse panija. 6. Karolingide võimuletulek Pippin Lühike. Karl Martelli pojal Pippin Lühikesel õnnestus saada kuningaks. Ta sõlmis paavstiga kokkuleppe, mille alusel paavst pidi kuulutuma ta kuningaks, kui Pippin likvideerib langobardid. 751.aastal sai Pippin kuningaks ja ta siirdus sõjakäigule langobardide vastu. Pippin vallutas Rooma ja Ravenna ning kinkis need paavstile. Sellega pangi 756.aastal alus paavstiriigile. 7. Karl Suur. Kuulsaim frankide kuningas oli (Pippin Lühikese poeg) Karl Suur, kuna: 1) vallutas suuri alasid, kuna soovis taastada Rooma impeeriumi. 2) oli keisrivõimu taastaja 800.aastal. 3) Aachenis asuvasse õukonda koondas kõige silmapaistvamad teadlased, kirjanikud, kuntsnikud, heliloojad, kes oma esinemistega pidid õukonda harima.
Majordoomused- kuninga majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Karl Martelli- (714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, hakkas ratsaväelastele maatükke jagama, pannes sellega aluse feodaal ehk läänikorra kujunemisele. Pippin Lühike- (741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst ta frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse Paavstiriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit- Paavtid sõdisid langobardi kuningatega. Majordoomused pakkusid neile omalt poolt varju ja Paavst omakorda edutas Majordoomuse ehk siis Pippini kuningaks. PILET 4 Varaste tsivilisatsioonide sünd Tsivilisatsiooni mõiste. Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine.
annaabi.ee 
