Hugenotid võisid tegeleda ka riigiametites. Hugenottidele jäid ka nende kindlused ja väeosad. Madalmaade puhul mängis rolli see, et madalmaad olid Hispaania võimu all. Madalmaad olid jõukad piirkonnad, arenenud manufaktuuridega ja maksud, mida nõuti, läksid Hispaania riigikasssasse. See ei meeldinud sealsetele elanikele. Madalmaades oli levinud ka Kalvinism, kuid Hispaanias katoliiklus, keda valitses Felipe II, kes oli paavstim kui paavst ise. Madalmaade eesmärgiks oli vabaneda Hispaania võimu alt. Algas 1566 .a., algas pildirüüstega. Katoliku kirid rüüstati. Umbes 5000 kirikut langes rüüste ohvriks. Hispaania kuningas saatis Hertsog Alba korda looma 10 000 mehega. Hertsog Alba vastu hakkasid tegutsema göösid e. madalmaade vabadusvõitlejad. Seni oli pigem tegemist sellega, et Madalmaid saab valitseda ainult timuka kirve ja tuleriida abil(Alba ideoloogia)
ka nende väeosad ja kindlused. Madalmaade vabadusvõitlus Seda põhjustas Hispaania võim. Hispaania kasutas Madalamaade majandust enda huvides – maksud olid kõrged ja Madalmaade kaupmeestele tehti ka kaubanduspiirnaguid. Madalmaad olid tol ajal Hispaania osa ja kõige suurem protsent rahadest Hispaania riiki tuligi just Madalmaadest. Hispaanlased olid katoliiklased, aga Madalmaades hakkas levima kalvinism. Hispaania kuninga Felipe kohta on kasutatud ütlust, et ta oli veel paavstim kui paavst ise (Ta oli fanaatiline protestantide vastane ja nende vihkaja). Madalmaade ususõjad said alguse pildirüüstega 1566. aastal. Hävitati pühapilte kirikutes. Pildirüüste tõi kaasa selle, et seda väljaastumist saadeti maha suruma hertsog Alba, kes kehtestas terrorirežiimi. Ta lõi nõukogu, mida nimetati “Rahutuste nõukoguks”, kuid rahva seas nimetati seda hoopis “Vere nõukoguks”, sest nende otsustega mõisteti inimesi surma
rahulolematus Hispaania ülemvõimuga. Hispaania püüdis levivat kalvinismi maha suruda, aga see tõi kaasa talupoegade ülestõusud. Hispaania kasutas Madalmaade majandust enda huvides maksud kõrged ja madalmaade kaupmeestele tehti kaubanduspiiranguid. Madalmaad olid siis Hispaania osa ja moodustasid suurima protsendi kogusissetulekust. Hispaanlased olid katoliiklased, aga Madalmaades hakkas levima kalvinism. Hispaania kuninga Felippe II kohta on kasutatud ütlust, et ta oli veel paavstim kui paavst ise, sest ta oli fanaatiline protestantide vastane ja nende vihkaja. Madalmaade ususõjad said alguse 1566, kui toimus pühapiltide pildirüüste. Pildirüüste tõi kaasa selle, et seda väljaastumist saadeti maha suruma hertsog Alba, kes kehtestas terrorireziimi. Ta lõi nõukogu, mida nimetati "Rahutuste nõukoguks", kuid rahva seas nimetati seda hoopis "Vere nõukoguks", sest nende otsustega mõisteti inimesi surma.
Madalmaade vabadusvõitlus Seda põhjustas Hispaania võim. Hispaania kasutas Madalamaade majandust enda huvides maksud olid kõrged ja Madalmaade kaupmeestele tehti ka kaubanduspiirnaguid. Madalmaad olid tol ajal Hispaania osa ja kõige suurem protsent rahadest Hispaania riiki tuligi just Madalmaadest. Hispaanlased olid katoliiklased, aga Madalmaades hakkas levima kalvinism. Hispaania kuninga Felipe kohta on kasutatud ütlust, et ta oli veel paavstim kui paavst ise (Ta oli fanaatiline protestantide vastane ja nende vihkaja). Madalmaade ususõjad said alguse pildirüüstega 1566. aastal. Hävitati pühapilte kirikutes. Pildirüüste tõi kaasa selle, et seda väljaastumist saadeti maha suruma hertsog Alba, kes kehtestas terrorireziimi. Ta lõi nõukogu, mida nimetati "Rahutuste nõukoguks", kuid rahva seas nimetati seda hoopis "Vere nõukoguks", sest nende otsustega mõisteti inimesi surma. Madalmaade vabadusvõitlejaid nimetati
annaabi.ee 
