Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal.
Kunst Itaalias 16. sajandil. Leonardo ja Raffael. Kunstielu uus keskus Rooma · kultuurielus pole algul mingit langust eelmiste sajandite vaimsed jõud arenesid iseseisvalt edasi · 16. sajandi algul sai kunstielu keskuseks Rooma · paavstideks mitmed tuntumate suurnikuperekondade esindajad paavstitroon kui au- ja kasuahnete plaanide täitmine hiilguse rõhutamiseks kutsusid väljapaistvamaid vaimuinimesi (kunstnikke) Kõrgrenessanss · 16. sajandi alguse kunsti nimetus · pole ainult vararenessanssi ideaalide teostumine, vaid ka nendest eemaldumine; uute eesmärkidega · omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest
protestantlikes kristluse harudes pühakuid selles mõttes ei ole. Victor I (ladina keeles 'võitja') valitses 189–199. Ta oli 14. paavst. Victor oli pärit Põhja-Aafrikas asuvast Rooma riigi Aafrika provintsist. Seetõttu on oletatud, et ta oli mustanahaline, kuid selle piirkonna etniline koosseis lubab arvata, et tegu oli siiski europiidse rassi esindajaga. Tema isa nimi oli Felix. Hiljem on Aafrika provintsi elanikest saanud paavstideks Miltiades ja Gelasius I. Tema aja tõsiseim kirikupoliitiline probleem oli vaidlus ülestõusmispühade arvestamise üle, mida Väike-Aasias peeti juudi kalendri järgi, kus Kristuse ülestõusmise päev ei langenud kindlale nädalapäevale. Roomas tähistati Kristuse ülestõusmise päevana pühapäeva. Kui Väike-Aasia kristlased viibisid ülestõusmispühade ajal Roomas, puhkes selle teema üle vaidlus. Victor I otsustas
Kui varem keskenduti usule, s.o. Jumalale, siis humanistid leidsid, et keskenduma peab inimesele, alles seejärel tuleb Jumal. Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel. Pärast seda, kui paavstid olid võitluses ilmalike valitsejate vastu alla jäänud, tabas kirikut tõsine sisekriis. "Avignoni vangipõli", kirikulõhe, hussiitide sõjad jm. Sündmused viisid alla paavstivõimu kui institutsiooni autoriteedi. Pealegi valiti 15. saj.-16. saj. alguses paavstideks sageli selleks kõlbmatuid inimesi. Üheks selliseks oli näiteks Rodrigo Borgia, paavstina Alexander VI, kes oma võimupüüdlustes ei kohkunud tagasi salamõrvade, äraostmise ja muude räpaste tehingute eest. Kiriku probleemidele lisandus ka rahapuudus ja kuna oli pooleli paavstikiriku, Püha Peetruse katedraali ehitus ja pealegi tuli asuda uute, vastavastatud maade elanike kristianiseerimisele, mis oli samuti suhteliselt kulukas ettevõtmine, siis selleks, et raha saada asus kirik müüma
kera, Aga kuna Bramante suri võttis tema koha üle Michelangelo. Michelangelo muutis mõnevõrra projekti, tänu sellele sai see veel ühtsama ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Michelangelo tegi kupli välimuse kergemaks. Seestpoolt on ehitis sama ilus. Seal sees on 4 saali mis kõik on ühepikkused. 18.Millised muutused leidsid kunstielus aset 16. sajandil? Tingimused. Kunstielu uueks keskuseks saab Rooma. Paavstideks said suurperekondade esindajad, kellele paavstitroon tähendas au-ja kasuahnete plaanide täitmist. Oma hiilguse rõhutamiseks kutsusid nad Roomasse väljapaistvaid vaimuinimesi, eelkõige kunstnike. 19.Leonardo da Vinci ja tema looming Leonardo da Vinci (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardo on meile pärandanud meile suhteliselt vähe
personaaluniooni e ühenduse, kus 2 riigil on ühine kuningas. Moskva suurvürst Ivan III Vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa, vabastas Moskva mongolite võimu alt. Vallutati ka teisi, kes tahtsid katoliku Leedu asemel Moskva vürstide ülemvõimu (vallutati Vene vürstiriike). Paavstivõimu langus. Hiilgeaeg oli 13.saj. Kuningavõim tugevnes tunnistati valitseja autoriteeti. Paavstid elasid Lõuna-Prantsusmaal Avignonis, mitte Roomas (autoriteet langes). Paavstideks valiti prantslasi ning need määrasid kardinalid ka prantslaste seast. Kasvas luksus ning Itaalias tekkis pahameel, et paavst on Avignonis vangis, nõuti tagasipöördumist. Avignoni vangipõlv 1305-1377. 1377 paavst naasis Rooma, kuid 1378 valiti uus paavst Avignonis. Kaks paavsti heitsid teineteist Anti-Kristusena kirikust välja ja algas kirikulõhe (1378-1417).
Samas oli ka vaimne juht, rajas kloostreid ja tegi misjonitööd. Ta mõtles välja ka koorilaule. Paavsti autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese ajal annetas ta osa ravennast paavstile ja siis sai paavstist ilmalik kirikuriigi juht. Karl suur seadustas ka, et kümnendik kõigist palkadest tuleb annetada kirikule. Frangi riigi lagunemisel tõi kaasa paavsti autoriteedi ajutise allakäigu, valitsejad läänistasid maid ja paavstideks said sõjamehed, kes oluliselt usuelust ei huvitunud. Tüli oli aga paavstikoha pärast ülikuperedes. Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, eesotsas piiskopidega, omakorda mitu ühendavat peapiiskopkonda, eesotsas peapiiskopidega. Piiskopkonna keskus oli katedraal ehk toomkirik. Piiskopi pühitses ametisse preester, kelle valis maaisand ja kellega pidi nõustuma ka piiskop. Piiskop tegi ka visitatsioone, et kontrollida, kas ordureeglitest peetakse kinni.
annaabi.ee 
