maaks", kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatsepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd. Templi seintel kujutatakse ekspeditsiooni tulemusi väga üksikasjaliselt: "Laevad olid väga raskesti lastitud Pundimaa imedega, jumaliku maa igasugu healõhnalise puuga, mirdivaigu ja tooreste mirdipuude virnadega, eebenipuuga ja puhta elevandiluuga, Emu rohelise kullaga, kaneelipuu, viiruki, silmasalvide, paavianide, määrkasside, koerte, pantrite, orjade ja nende lastega. Midagi taolist ei olnud toodud ühelegi kuningale, kes kunagi on elanud põhjas". Egiptuse võimsus kasvas hoogsalt, kuid põhjas ei olnud kõik korras. Thutmosis I poolt alistatud Aasia maad ei tahtnud jääda Egiptuse andamlasteks. Need olid alandlikud ainult seni, kui Egiptuse väed olid aktiivsed. Hatsepsuti peaaegu kahekümneaastase valitsemise kestel lõi Egiptuse võim Süürias ja Palestiinas tugevasti kõikuma.
erinevate tegevuste aktiivsuse sõltuvus kellaajast; sotsiaalne stimulatsioon – n: kui näljasele rotile antakse toitu ja ta sööma hakkab, liitub sellega teine rott, kes äsja kõhu täis sõi. Käitumise sünkroonsus ja alluvussuhted on omavahel nõrgalt seotud. Dominandid võivad grupi liikumise algust ja/või suunda mõjutada küll rohkem kui teised, kuid paljuski reguleerib grupi tegevust pigem konsensus kui despootlik juhtimine – n: paavianide täpne koht ringihulkuvas salgas on küllaltki juhuslik, hanede rändeparve juhtlind vahetub lennust lendu jne. Loomade käitumise ja inimese käitumise võrdlus. Pigem on õigem rõhutada, et loomadel esinevad mõned spetsiifilised võimed, mida vastav liik loodusliku valiku käigus on omandanud - tegelikult ju ka inimene ei suuda teha väga paljut, millega paljud teised loomaliigid kergesti hakkama saavad. Siiski on loomade võimed väga kaugel inimese loovast
sellega tihti ka teine rott, kes just äsja oma kõhu täis oli söönud). Loomaseltsingute uurijad on siiski üldiselt leidnud, et seltsingu liikmete käitumise sünkroonsus ja alluvussuhted on omavahel seotud nõrgalt. Dominandid võivad grupi liikumise algust ja/või suunda mõjutada küll rohkem kui teised, kuid paljuski reguleerib grupi tegevust pigem konsensus kui despootlik juhtimine • nt paavianide täpne koht ringihulkuvas salgas on küllaltki juhuslik • hanede rändeparve juhtlind vahetub lennust lendu. Seega pole dominandid loomariigis huvitatud mitte niivõrd seltsingu liikumiste organiseerimisest ja juhtimisest, vaid eeskätt siiski ressursside eelisomastamisest. Loomade võimed versus inimese võimed – Nagu varasematelt lehekülgedelt on selgunud, ilmutavad paljude loomaliikide isendid mitmeid hämmastavaid
"jumalikuks maaks", kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatsepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd. Templi seintel kujutatakse ekspeditsiooni tulemusi väga üksikasjaliselt: "Laevad olid väga raskesti lastitud Pundimaa imedega, jumaliku maa igasugu healõhnalise puuga, mirdivaigu ja tooreste mirdipuude virnadega, eebenipuuga ja puhta elevandiluuga, Emu rohelise kullaga, kaneelipuu, viiruki, silmasalvide, paavianide, määrkasside, koerte, pantrite, orjade ja nende lastega. Midagi taolist ei olnud toodud ühelegi kuningale, kes kunagi on elanud põhjas". Egiptuse võimsus kasvas hoogsalt, kuid põhjas ei olnud kõik korras. Thutmosis I poolt alistatud Aasia maad ei tahtnud jääda Egiptuse andamlasteks. Need olid alandlikud ainult seni, kui Egiptuse väed olid aktiivsed. Hatsepsuti peaaegu kahekümneaastase valitsemise kestel lõi Egiptuse võim Süürias ja Palestiinas tugevasti kõikuma
annaabi.ee 
