siiski nn. ülla eesmärgi nimel. Liigjoomisest või psühhotroopsete ainete mõõdutundetust pruukimisest tingituna nägi Juudit mingisugust Jahve-nägemust, millele mõtlema hakates tuli tal idee: Oh, ma räägin nüüd kõigile, et J-mal on mulle end ilmutanud ning just tema käskis mul teha seda ja teist ning ilmuda Assuri väejuhi juurde rahupalvega. Jah, nõnda ta tegigi, kuid me teame kõik ülimalt hästi, et see selle paatosliku mõttelennu taga peitus tänepäeva mõistes see tibilikkus. "Mina olen änksa tips, kui mu boyfriend on ropprikas ja popp tegelane, kes laseb bemmiga ringi." Aga rahvas uskus... ^^ Lõppes see igatahes nii, et kuna Juudit oli mõrvarliku loomusega naine, siis "killas" ta ka selle pealiku ära (oma esimese mehe samuti!) ja kuna nende armastusest asja ei saanud (Juudit ei saanud kuningannaks vms prestiizhikaks naiseks), siis tappiski ta mehe ära, kuid ta ei kaotanud oma eesmärki. Ta ilmus
Sõltuvuse tunnusteks on : Aine hankimisele ja tarvitamisele suunatud käitumine Suutmatus kontrollida tarvitatava aine kogust Kuritarvitamise taasteke (relaps) peale võõrutusperioodi Aine edasi tarvitamine vaatamata kahjulikele tagajärgedele (tervislikele, juriidilistele, sotsiaalsetele) Elustiiliravimite reklaami tüüpilised võtted : Tarbijas tekitatakse süütunne ja enesehaletsus oma välimuse või füüsiliste ja vaimsete võimete pärast Paatosliku, absolutiseeriva sõnastuse kasutamine (alati, mitte kunagi, kõik inimesed nõustuvad, et... jne) Idealiseeritud inimeste kujutamine Kiire efekti saavutamise lubadused Loommudelite hindamise kriteeriumid: Väline sarnasus: kas loomal esinevad sümptomid sarnanevad huvipakkuva haiguse sümptomitega? Näiteks, epilepsia loommudelis peavad loomal esinema epilepsiale sarnased krambid Konstruktiivne väärtus: kas loommudeli tekitamise mehhanism vastab huvipakkuva haiguse
edasi, seda hakkasid üles kirjutama iiri mungad 7.saj. Ristiusk mõjutas saagasid ja nende motiive: kristlik ligimesearmastus pehmendas vanade pärimuste tooreid motiive. Keldi saagades on alles kristluse-eelne müütiderikas maailm. Iiri saagad olid proosa vormis, aga neid iseloomustab rõhutatud lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm. Proosajutustuse vahele põimiti värsse. Saagad jagunevad 2-ks: põhja- ja lõunaiiri. Mõlemad saagad olid üleva ja paatosliku tooniga, kandes edasi suuri ja õilsaid tundeid, imesid ja maagiat ning ürgse looduse tausta. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja ta õepoeg Cuchulinn. Lõunaiiri saagasid õpiti tundma tänu James Machphersonile, kes 1760 avaldas kogumiku, mille väitis olevat muinaskeldi rahvaluule ja muistse lauliku Ossiani loomingu tõlge. Keskaegne eepika Islandil sai alguse 9.10.saj. Islandit asustasid norralased. Ristiusk võeti rahumeelselt vastu 11.saj.
ka realismis. Kogu Eestimaa kubermangus talurahva rahulolematus aset tõesti leidis, nt 1840ndatel toimus Pühajärve sõda. Vilde on suureks kirjutanud Mahtra mässu. „Mahtra sõja“ pealkiri pole tagasihoidlik – rahutustest võttis osa u 800 inimest (siiski rohkem kui varasemate sajandi mässudes), aga päris sõjaks seda nimetada ei saa, sest sõda on riikidevaheline konflikt. Sõjatermin romantiseerib sündmust, annab suurema tähendusliku sisu, õilistab seda, lisab paatosliku nüansi. Mis olid rahutuste põhjused? Vilde läheneb kogu materjalile teaduslikult. Ta soovib välja uurida, mis viib talupojad mässuni. Põhjuste väljatoomiseks teeb Vilde vaateid kaugesse minevikku. Tema arusaama järgi muutus elu Eestimaal pärast seda, kui Põhjasõja järel said Eestimaa valitsejateks venelased, kes suruvad eestlastele peale oma feodaalse majandussüsteemi – maa kuulub aadlikele ja enamik elanikkonnast on neile allutatud orjad
annaabi.ee 
