Nad püüdsid kokku sobitada antiikkultuuri ristiusu tõdedega. Sel moel säilitasidki, et ei lasknud inimestel unustada nende ajalugu. 20. iseloomusta varakeskaegset kloostrielu(klooster, abt, abtsiss, munk, nunn, Püha Benedictus, Monte Cassino)- esialgu tekkisid kloostrid Aafrikas ja Aasias hiljem ka Rooma keisririigi alal ja munkade ja nunnadena asus kloostritesse ka rikkaid roomlasi. esialgu puudus kloostritel ühtne korraldus. Mõnes kloostris paastuti, teises elati luksuslikku elu. KLOOSTER: munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuuri keskused Lääne-Euroopas. ABT: mungakloostri ülem, ABTSISS: nunnakloostri ülem, MUNK: jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilma elust eraldunud mees, elab kloostris, NUNN: jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilma elust eraldunud naine, elab kloostris, PÜHA BENEDICTUS: oli itaalia munk ja rajas
reeglid. Mungad ja nunnad elasid reeglite järgi toimivates oludes. Kloostri elukorraldus: - uustulnuk tegi läbi pooleaastase katseaja - mungaks või nunnaks pühitsemise järel pidi jääma kloostrisse elu lõpuni. - Nõuti täielikku kuuletuvust abtile/abtissile. - Isiklik elu ja suhtlemine välismaailmaga oli keelatud. - 7 korda ööpäevas olid palvused - tehti tööd ja paastuti - kirjutati raamatuid ajajooksul loobuti rangetest elukommetest. Kloostrid rikastusid, mungad muutusid moraalituks ja laisaks. Seetõttu algas 10.saj kloostrite uuendus liikumine Tsistertslased- ordu rajati 11. saj. Reeglid olid sarnased benediktlastega, kuid rangemad. Kloostreid rajati kõrvalistesse paikadesse. Tuntuks said laialdase maaharimise ja ehitusoskustega. kandsid valgeid rüüsid vastukaaluks benediktlaste mustadele(pidasid neid allakäinuks)
peale paradiisliku korra rajavad. Kristliku koguduse kolm peamist märksõna olid kerygma (kuulutus), koinonia (osadus) ja diakoonia (teenimine). Tegeldi hoolekandega, mis selgitab ka kristluse tõusvat populaarsust ühiskonna vaesemate kihtide seas. Kogukonda (ekklesia) arvati ristimise kaudu, mida viidi läbi juba siis veega, kuid riitus polnud veel täpselt välja kujunenud. Ristimine toimus ülestõusmispäevale eelneval ööl, enne seda paastuti ning hoiduti ka seksist. Aeti välja ka deemone ja tunnistati usku, rituaal toimus varjatult kardinate taga. Pärast ristimist võis minna oma esimesele armulauale saadi koguduse liikmeks. Jumalateenistuse põhiosa pärineb varakristluse aegadest. 2. Kristlased Rooma impeeriumis esimesel ja teiel sajandil. Arvu kasv, selle põhjused. Tagakiusamised. Märterlus. Apoloogiad jne. Rooma ühiskond oli väga seisuslik ühiskond ja see põhjendab ka, miks kristlus
Nõida abistasid raskel teekonnal tema abivaimud. Et haige hinge tagasi saada, tuli tuua ohvriande kas surnutele või manala naissoost valitsejale, kelleks oli Jabmeakka. Kergemaid haigusi raviti ravimtaimede või maagiliste toimingutega. Samaanil ei olnud erilist kostüümi, lovesse langemiseks võidi mõnikord kasutada abivahenditena kärbseseeni, leelist või alkoholi. Transiks valmistudes paastuti. Transsi langemiseks kasutas saami nõid peamiselt trummilöömist ja laulmist, kutsudes sellega appi oma abivaime. Abivaimudega nõu pidades oli nõid kergemas transis, hinge tagasitoomise retkeks vajas ta sügavamat kataleptilist transsi, mille jooksul nõid lamas otsekui teadvusetult. Lovesse võidi langeda ka ilma abivahenditeta, kasutades ainult laule kas jumala või seida (vt pikemalt allpool) auks
annaabi.ee 
