Alates IX sajandist jäeti mõned linnad maha. X sajandil laiendasid tolteegid oma võimualasid. Sestsaadik elasid maiad endast võimsamate rahvaste varjus. Püramiidid ja templid muutusid varemeteks. Ent mälestus maiade kultuurist säilis tänu sellele, et talupojad hoidsid alati nende traditsioone. Tikal, linn keset metsa EKSKURSIOON. Keset Tikalit asunud püramiid oli 70 m kõrge ja seega maia püramiididest kõrgeim. Selle tipus asus väike pühamu, kus preestrid enne tseremooniaid paastusid ja puhastusid. Templi ümber seisid templid ja paleed ; ka oli seal palliplats ja terrassidest ümbritsetud avar väljak. Siia sinna paigutatud altarite ja hauakivide vahel sooritasid preestrid oma kombetalitust. USULINE KESKUS. Ainult preestrid ja ülikud elasid alaliselt linna südames. Lihtsamad inimesed elasid sealsamas lähedal väikestes hurtsikutes. Nad käisid perekonniti kesklinnas suurtel usutalitustel. Neil puhkudel ehtis kuningas ennast kalliskividega ja preestrid kandsid
3) Ei tohi olla omandit. 4) Tuli paastuda. 5) Tuli järgida päevaplaani. 6) Ei tohtinud reeglina kloostrist lahkuda. Kloostrielanike tavapärasest kõrgema eluea põhjused: 1) Isoleeritud ja haigused ei pääsenud ligi. 2) Sõjad läksid neist mööda. 3) Tervislik ja tagasihoidlik toitumine. (1 kord päevas soe toit, liha keelatud) 4) Paastusid. 5) Korrapärane elu. Kloostrite tähtsus: 1) Seal asusid koolid. 2) Kirjutati ümber raamatuid, dokumente, tõlgiti neid. 3) Raviti haigeid ja segati rohtusid. 4) Anti öömaja palveränduritele ja reisijatele. 5) Kandsid hoolt orbude, vaeste ja vanade eest. Kloostrisse mindi, et: 1) Olla jumalale lähemal ja saada taevasse 2) Olid lapsest peale kloostrisse määratud
Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti benediktlasteks. Kõik kloostrid olid isemajandavad. Nad tegid kõik riided ja tööriistad ise ning nad kasvatasid ise sööki. Kõige tähtsam töö oli munkadel raamatute ümberkirjutamine. Kiriku tähtsamaks tegevuseks oli usulevitamine ehk misjoon. Üks tuntumaid misjonäre oli püha Patrick
Honoratus reisis palju ning õppis tundma ka idamunklust, ent kujundas enda kloostri ümber ning lihtsalt ei kopeerinud varemnähtut. Lerinumi kloostri puhul on kord ja omavaheline läbikäimine oluliselt rangem: vastuvaidlematu kuulekus abtile on tingimus, mis Lerinumi kloostri tüüpi kloostreid iseloomustab, mungad tegelevad enda sisemise distsiplineerimisega. Töötamine oli ka ülesanne, ent neis kloostrites tegid raskemaid töid sageli kloostriorjad. Reeglid on üsna kained – pikemaid paastusid ja väliseid askeese lubatakse vaid vanematele munkadele, et algajad endale liiga ei teeks. Vanemad mungad elavad tavaliselt ka erakutena. Tehakse vahet munkade vanusel ja kogemusel ning ka idakiriku munkluses oli see üsna sagedane. Lerinumi kloostritüüp levib ka põhjapoole – Iirimaale, Briti saartele, ning ka idapoole – Šveitsi ja sealt edasi. Johannes Cassianus. Sai mungaks Betlemmas. Koostas esimese mungaks olemise üldkäsitlusjuhendi
kuul. Siis paastutakse päikesetõusust päikeseloojanguni. Paast tähendab loobumist esmajoones: 300 söögist, joogist, seksuaalsuhetest. 11.1.5. Kristlus Praeguseks on kristlus levinuim usund. See seostub katoliku, luteri ja õigeusu kirikuga. Õigeusk: On ristiusu üks peamisi suundi. Õigeuskliku inimese elus on erinevaid paastusid. Palvetatakse enne igat söögikorda ja enne magamaminekut. Suurtel pühadel käiakse kirikus jumalateenistusel. Igal laupäeval ja pühapäeval käiakse hommikusel ja õhtusel jumalateenistusel. Toitumine sõltub paastudest. Kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite; ei kasutata toite verest, alkoholi tarbimine on lubatud. -----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
annaabi.ee 
