Surnu seadmine: põrandale-kõva pind headel inimestel kerge surm halbadel inimestel piinarikas surm elukutsest lähtuvalt lõhuti elatusallikas surnu kohal et anda see surnule kaasa. 24 NOVEMBER Majahaldjas( koduhaldjas ; kodujumal) - > Maa, koht.- > Maaema (viljakus) Keelud: ei tohi haavata maad, ei tohi asjata rohtu kakkuda, kuuma vett ega supivahtu ei tohtinud maha kallata, Suurel Reedel ei tohi maad kaevata ega oksi, lehti murda ; 25 märts e PaastuMaarja(Maaema) päev- naised jõid punast veini, jõhvikamahl, kääbused/kääbas (1 sugu) härjapõlvlased(habemega, tujutsevad, sepatöö, 2 sugu, kärnkonn, sipelgad) - maa-alused uuestisünni riitus ( Maa alla panek ja veest välja võtmine) Riituste vägi/ohverdused: koha valik ohvrina: suhkur, leib, vesi, viin, süsi nurgakivid 1. palk sarikas katus esimene tuli (esimese tule tegemine) Tuli:
Endisaegadel võis pulmadele mõtlema hakata alles siis, kui leer seljataga ja noored uude seisusse saanud. Leer viis noored inimesed esimest korda mõlemast soost omaealiste hulka ning tutvustas neid pidulikult laua taga istumistel. Tüdrukud hakkasid kandma täiskasvanu pikk-kuube ja ehteid, võisid osa võtta täiskasvanute lõbustustest. Poisid hakkasid tegema kõiki meestetöid ja sulastena saama täismehe palka. (Karu, 1997: 5) Täiskasvanuks tunnistamine andis poistele õiguse hakata paastumaarja- või jüripäevast alates külatüdrukute juures ehal käima ja tüdrukud võisid poisse vastu võtta. Sobivamaks ajaks peeti neljapäeva ja laupäeva, hiljem ka pühapäeva. Vana tava kohaselt ei olnud enam sobiv näiteks poisi ja tüdruku omavaheline vestlemine päise päeva ajal, kahekesi koos teel käimine jne. Ehalkäimine oli justkui kosjade-eelne kohustuslik ettevõtmine ja noorte tutvusesobitamise üks vorme. (Kalits, 1988: 22)
• Lohe tapja ja paganliku kurjuse hävitaja. • Kiriklike tähtpäevade arv ulatub üle 100-ni. Piirkonniti oli see erinev, valdavaks on õigeusu kiriku mõjud. • Üks tähtpäev Oudakei ( Setumaal) Eudokia oli pühak. • Kirikukalendri kasvav mõju lisas traditsioonilisele kuukalendrile uue suulise kalendri ( Lugunädalad) • Arvestati nädalaid ühest nädalast teise nädalani. Jõulust 6 nädalat küünlapäevani, küünlapäevast 7 paastumaarja päevani, sellest 4 jüripäevani. Mardist kaks nädalat katripäevani, ja kardist neli nädalat jõuluni. • Maarahva hulgas oli lugunädalate ajaarvestuse kohta väga levinud. • Esimene eestlaste trükitud kalenderi ilmus 1731 Eesti- Ma Rahva kalender ehk Täht- Raamat. • oli perioodiline väljaanne iga aasta ilmus 20 000 väljaannet. • Tänapäevane kirjalik kalender eestis pärineb 1918, siis kui kalender viidi vastavusse päiksekalendriga.
see ilusat suve, head vilja-ja heinasaaki. Ennustused on seotud ka mere ja hüljestega. Sel päeval pidid hülged poegima ja uss end pesas liigutama. Ka pidi pragu merre lööma. VEEBRUAR KÜÜNLAKUU, TUISUKUU · Küünlamaarjapäev, küünlalühtripäev, küündlepäev (02.02.) Peetakse rahvapärase aasta ajaarvamise alguseks. Vanasõna ütleb: ,,Küünlapäev - viimne jõul". Kevade märgid muutuvad nähtavaks. Oluline on ilma ennustamine. Kui küünlapäeval saab härg juua, siis paastumaarja- päeval ei saa kukk ega kana juua (veebruarisula toob külma märtsi.) Veel on öeldud, et küünlapäeval lüüakse külmal üks sarv peast ära ja murtakse seljaluu katki ning üks silm hakkab vett jooksma. Päevad pikenevad. · Luuvalupäev (09. 02.) Sel päeval polnud tavaks tööd teha, muidu võis terveks aastaks luuvalu saada. Kui luuvalupäeval sadas lund, siis tuli hea suvi. · Vastlapäev (ajavahemikul 08.02. 07.03.) Tähistatakse noorkuu esimesel teisipäeval