· pole toidupuudust · on õõnsuste puudus · on kaltsiumipuudus Suguline valik inimesel Sugulise valiku teooria erinevused meeste ja naiste sotsiaalses edenemises, nii nagu ka riskikäitumises, suremuses ja surma põhjustes on evolutsioonilised. Evolutsiooni käigus võivad tekkida ka sellised tunnused, millest on ellujäämise seisukohast pigem tüli, kui abi. Selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valikuga, sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis. Mehed on naistest enam motiveeritud (kohastunud) riskima ning võimu ja raha omama, sest meeste kasu riskimisest, juhtival kohal töötamisest, võimust ja rahast on suurem kui naistel. Emastel on aga võimalus sigimispartnereid valida ja neil on ka ebaõnnestunud partneri valiku puhul rohkem kaotada. Emastel on hädavajalik sigimispartnereid hoolikult valida, et kindlustada maksimaalne isahool ja/või lähetada oma geenid järgmistesse põlvkondadesse koos võimalikult kvaliteetsete isaste
Eelistatakse mõlemat äärmust, mitte enam keskmist, populatsiooni asula on jaotunud elutingimustelt erinevateks piirkondadeks (nt Läänemere räim, kes koeb kevadel ja sügisel, suvine soe vesi katkestab kudemise) 7. Suguline valik Isased on üksteisele emaste suhtes konkurendid. Järelikult peab looduslik valik soosima selliseid isaseid, kes selles konkurentsis on edukamad. Niisugust looduslikku valikut, mis kujundab sugupooltel selliseid omadusi, mis tõstavad nende võimet olla edukas paarumiskonkurentsis, nimetatakse suguliseks valikuks. Darwin, kes on sugulise valiku teooria autor 1871. aastast, eristas sugulist valikut looduslikust valikust. Põhjus oli ilmselt selles, et Darwin pidas valikuühikuks indiviide, mitte geene (millest tollal midagi ei teatud). Looduslik valik kitsamas mõistes (ellujäämisvalik) kujundab organismide oskusi ja võimeid jääda ellu. Suguline valik võib aga kujundada sugupooltel ka niisuguseid omadusi, mis vähendavad isendi sanssi ellu jääda, kuid see-eest
võrreldes palju kehvemat palka) Sugulise valiku teooria: Erinevused meeste ja naiste sotsiaalses edenemises, nii nagu ka riskikäitumise, suremuse ja surma põhjused on evolutsioonilised Evolutsiooni käigus võivad tekkida ka selised tunnused, millest on ellujäämise seisukohast pigem tüli · selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valiku teooriaga · sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis · sugulise valiku teooriaga saab seletada, kuidas tekkisid o signaaltunnused e. ornamendid (raiskamine) o sport o keel o muusika; kunst; kultuur üleüldse Isaste sigimisedukuse varieeruvus > emaste varieeruvus Miks peavad isased nii palju pingutama ja riskima? · Isaste loomade sigimisedukus varieerub rohkem kui emaste oma (Gleitmani printsiip) naiste ja isaste sigimisedukus peaks keskmiselt olema sama
Ehk piltlikult: kahte head asja korraga ei saa. EÖ praktikas tuleb lõivsuhet ette peamiselt kahel tasandil. SUGULINE VALIK INIMESEL (P. Hõrak) · Kas evolutsiooni käigus saavad tekkida tunnused/omadused mis on ellujäämise seisukohast kahjulikud? Kui, siis kuidas? Saavad tekkida, seda kinnitas Darwin. Selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valikuga, sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis. Sugulise valiku teooriaga saab seletada, kuidas tekkisid signaaltunnused ehk ornamendid (raiskamine), sport, keel, muusika, kunst ja soolised erinevused elueas. · Kuidas on investeeringud sigimisse seotud potentsiaalse sigimiskiirusega eri sugupooltel? Emaste sigimisedukust piirab investeeringute kulukus (munarakkude piiratus). Aga isasel organismil piirab