Mehed pakuvad ressursse, otsivad nooremat partnerit, atraktiivsust ja mõned pakuvad pühendumist. Rikastel meestel ja vaestel naistel on rohkem lapsi. Paariväline seks on sagedasem siis, kui võimalus viljastuda on maksimaalne. Meeste ja naiste suremuse erinevuse on suurim vanuses, kus suguline valik on tugevam. Mehed surevad naistest sagedamini riskikäitumise tagajärjel. Mida suurem on ebavõrdsus ressursside jaotumises, seda tugevam on paarumiskonkurents. Ultraliberaalne majanduskeskkond suurendab sugulise valiku intensiivsust. Elukäikude evolutsiooni teooria seletab, miks ja kuidas sigimiskäitumise optimeerimise reeglid on evolutsioneerunud. Kui vanemad investeerivad sigimisse märkimisväärsel hulgal ressursse, siis nende tõenäosus veel edaspidigi sigida enamasti väheneb. Tasuvusanalüüs kui ees terendab pikk ja viljakas eluiga, siis investeeri sigimisse vähe korraga, et saaksid seda veel edaspidigi teha
naiste ja isaste sigimisedukus peaks keskmiselt olema sama o Isaste sigimisedukus > emaste sigimisedukus o Naiste jaoks surra nii, et sust kedagi järele ei jääks, on naistel väiksem, kuid võimalus, et sured nii, et sul on rohke järglasi, on meestel tõenäolisem. · R. Trivers 1972 o Isased suudavad sigida kiiremini kui emased =>iga konkreetne isane saab oma sigimisedukust suurendada teiste isaste arvelt o Paarumiskonkurents kõikide maailmahädade algpõhjus (ületarbimine) o põhjus, miks meil on rohkem meesprofessoreid ja miks naised kauem elavad (sest mehed suudavad tänu kogu sellele konkurentsile tekkinud suurem edasipüüdlikkus) o mehed on naistest enam motiveeritud riskima, võima ja raha omama, sest meeste kasu rahast on suurem kui naistele rahakasu. o (see ei tähenda seda, et naised siiski kehvemad oleksid) o soorollid?
Emastel on hädavajalik sigimispartnereid hoolikalt valida. Isased peaksid keskenduma pigem sigimispartnerite hulga suurendamisele ning olema partnerite kvaliteedi suhtes vähem valivad. Sugupoolte vahelist konflikti pehmendab isahool: alternatiiv järglaste arvu maksimeerimisele - investeerimine järglaste kvaliteeti. Süsteemides, kus esineb isahool, tekib ka emastevaheline paarumiskonkurents (inimestel meigitooted). · Kuidas mõjutab suguline valik inimese riskikäitumist ja ühiskondlikku ning majanduslikku soolist ebavõrdsust? Mehed on naistest enam motiveeritud (kohastunud) riskima ning võimu ja raha omama, sest meeste kasu riskimisest, juhtival kohal töötamisest, võimust ja rahast on suurem, kui naistel. · Miks eelistavad naised pikaajaliste partneritena vanemaid ja kõrgema sotsiaalse staatusega mehi?
konvergentsi tulemus 9. Tunnuste vaheliste seoste juhuslikkuse võimalus, mitmeliigiliste võrdluste rakendamine seose põhjuslikkuse tõendamiseks. Primaatide isased suuremad kui emased. Selle seletamiseks on pakutud erinevaid hüpoteese: (a) toidukonkurentsi vältimine. Selle kohaselt saavad väiksemad emased toituda teistest ressurssidest kui isased (näit. okste tipus olevad lehed, mida rasked isased ei saa kätte) (b) paarumiskonkurents. Isased peavad emaste pärast omavahel võitlema. Suuremad ja tugevamad tulevad võitjaks, mistõttu nende geenid jõuavad sagedamini järgmisesse põlvkonda 10. Põhjuse ja tagajärje dilemma, näiteid hüpoteeside korrektsest tõestamisest võrdleva meetodi abil. Pole kindel, kas põhjus ja tagajärg on seotud või mis on põhjus ja mis tagajärg. Primaatide spermakonkurentsi hüpotees võrreldakse üht primaatide liike teistega. 11
annaabi.ee 
