.. +1 ... saame permutatsiooni 1 ... +1 ... Paneme tähele, et kummaski permutatsioonis arvudele i ja i+1 eelnevate ja järgnevate arvudega inversioonid säilusid. Ainus inversiooni muutus tekkis üleminekul paarilt (i, i+1) paarile (i+1, i). Seega inversioonide arv I (1 , ... , , +1 , ... , ) erineb ainult ühe võrra inversioonide arvust I (1 , ... , +1 , , ... , ): Järelikult jutuks olevad permutatsioonid on eri- neva paarsusega. Vaatleme nüüd olukorda, kui vahetatavad arvud ei ole kõrvuti: olgu nende vahel s arvu. Läheme permutatsioonilt 1 ... +1 ... -1 ... (2.2) s üle permutatsioonile 1 ... +1 ... -1 ... (2.3) s samm-sammult, hakates vahetama kõrvuti olevaid arve. Vahetame permu- tatsioonis (2.2) arvu i temale järgnevate arvudega, viies ta arvu k järele.
standardmudeliga. Standardmudelis on vaid üks osake, mis selliste omadustega klapib - neutriino. Aga oh häda, neutriino peab olema Standardmudelis massitu. Seega ei saa neutriino Standardmudeli järgi olla kuidagi massiivseks tumeaineks. ihtne supersümmeetria ei ennusta tumeainet, aga kui lisada supersümmeetriasse nn R-paarsuse nimeline uus sümmeetria, sisaldab teooria üht uut massiivset ja stabiilset osakesetüüpi. Seega oli osakestefüüsikute peamine lootus R-paarsusega supersümmeetrial. Supersümmeetria ei lahendaks mitte ainult tumeaine probleemi, vaid selle abil saaks seletada veel mitmeid Standardmudeli ,,veidrusi". Supersümmeetrial on lisaks palju häid matemaatilisi omadusi ja sügavamalt olemuselt on supersümmeetriline ka stringiteooria. Stringiteooria on teadaolevalt ainus matemaatiline mudel, mis suudab anda ideid, kuidas võiks olla ühendatud ühte teooriasse kõik loodusest tuntud jõud: gravitatsioon, tugev ja nõrk vastastikmõju
ja j¨argnevate arvudega inversioonid s¨ailusid. Ainus inversiooni muutus tekkis u¨leminekul paarilt (i , i+1 ) paarile (i+1 , i ). Seega inversioonide arv I (1 , . . . , i , i+1 , . . . , n ) erineb ainult u ¨he v~orra inversioonide arvust 22 I (1 , . . . i+1 , i , . . . , n ). J¨arelikult jutuks olevad permutatsioonid on eri- neva paarsusega. Vaatleme n¨ uu ¨d olukorda, kui vahetatavad arvud ei ole k~orvuti: olgu nende vahel s arvu. L¨aheme permutatsioonilt 1 . . . i i+1 . . . k-1 k . . . n (2.2) s u ¨le permutatsioonile 1 . . . k i+1 . . . k-1 i . . . n (2.3) s samm-sammult, hakates vahetama k~orvuti olevaid arve. Vahetame permu-
ja j¨argnevate arvudega inversioonid s¨ailusid. Ainus inversiooni muutus tekkis u¨leminekul paarilt (αi , αi+1 ) paarile (αi+1 , αi ). Seega inversioonide arv I (α1 , . . . , αi , αi+1 , . . . , αn ) erineb ainult u ¨he v˜orra inversioonide arvust 22 I (α1 , . . . αi+1 , αi , . . . , αn ). J¨arelikult jutuks olevad permutatsioonid on eri- neva paarsusega. Vaatleme n¨ uu ¨d olukorda, kui vahetatavad arvud ei ole k˜orvuti: olgu nende vahel s arvu. L¨aheme permutatsioonilt α1 . . . αi αi+1 . . . αk−1 αk . . . αn (2.2) s u ¨le permutatsioonile α1 . . . αk αi+1 . . . αk−1 αi . . . αn (2.3) s
1 2) Ostsillaatori minimaalne energia E 0 = h on tingitud määramatuse seosest 2 koordinaadi ja impulsi vahel, mistõttu esinevad nn nullvõnkumised. Klassikaline tasakaaluolek, kus koordinaadil ja impulsil oleksid korraga kindlad väärtused x = 0, p = 0 , ei eksisteeri. 3) Harmoonilise ostsillaatori statsionaarsed olekud on iseloomustatud kindla paarsusega (- 1) . n 46. Spinn Spinne on kahte tüüpi: poolearvulised fermionidel ja täisarvulised bosonitel ehk vaheosakestel. Spinn omaimpulsmoment 47. Maatriksite korrutamine Rida korda veerg. MLK 6004 Kvantmehhaanika 45 48. Elektroni spinni projektsiooni omaväärtused Projektsioonid: ½ ja -½. h S=± . 2 h - mõjukvant, ühik [J*s] 49
RAID 1 e. mirror - mitu ketast on "peeglis" ja dubleerivad üksteise sisu. Tavaliselt pannakse peeglisse kaks ketast, aga võib ka rohkem. Maht jääb samaks kui ühel kettal, töökindlus suureneb, jõudlus võib muutuda mõlemale poole (suureneb lugemisel, kui loetakse erinevaid osi erinevatelt ketastelt ja kanalid ketasteni on vabad, väheneb kirjutamisel, kui kanalid ketasteni on kitsad). Kannatab kõigi ketaste suremist peale ühe. · RAID 3 - striping koos paarsusega - lisaks andmeketastele on üks ketas reserveeritud paarsusinfo jaoks. See ketas on pudelikaelaks, aga kannatab 1 ketta suremist ja maht on suurem kui ühel kettal. Kiirus varieerub, reeglina aeglasem. Paarsus käib bititasemeel, seega vajalik eraldi riistvara. · RAID 4 - nagu RAID 3, aga plokitasemel - ei vaja spetsriistvara · RAID 5 - nagu RAID 4, aga nii paarsus kui andmed on mööda paljusid kettaid ühtlaselt laiali jagatud. Parem jõudlus
annaabi.ee 
