varju tihti mittemidagiütlevad sisehoovid. Neobarokk Napoleon III ajal määrasid Prantsusmaal maitset eelkõige uusrikkad. Saksamaal aga Preisi-Prantsuse sõja järgselt. Nemad olidki neobaroki peamised tellijad. 1861.-1875. Aastatel valmis Charles Garnier'i projekteeritud Pariisi ooperiteater, mis on neobaroki luksuslikuimaks ja ka kuulsaimaks näiteks. Pariisi ooperimaja. Charles Garnier Oma paarissammastega meenutab see 17. sajandil ehitatatud Louvre'i idafassaadi. Hiiglaslik Vittorio Emanuele II monument Roomas ja Brüsseli Justiitpalee on neobaroklike esindusehitiste ilmekaiks näiteiks. Eklektika 19. sajandi II poolel oli fassaadikujunduses ajaloolisi stiili välja tõrjuma hakanud eklektika (kreeka keeles eklektikos 'väljavaliv'). Selle iseloomulikeiks joonteks oli erinevate stiilivormide segamine ja originaalsus lisamine detailidesse
Tulpi anatoomialoeng". Rembrant oli kuulus ka graafikuna. INGLISE ARHITEKTUUR- uus tõus pärast 1666 aasta tulekahju, mis hävitas Londonist umbes 80 %. · Uue Londoni kavandajatest tähtsaim Cristopher Wren, kes ehitas 54 kirikut. Saint Pauli katedraal. Wren tutvus graafiliste lehtede kaudu Palladio ja Bramante loominguga. Saint Pauli saledana mõjuv kuppel toetub kahekorruselisele tambuurile. Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline, paarissammastega. Keskosa mõjub klassitsistlikult, aga sellega külgnevad tornid on baroklikumad. · William Kent oli kuulus inglise pargi rajajana. Rõhutas, et looduses ei ole sirgjooni. Üksikud huvitava võraga puud või puuderühmad ja metsasalud aktsendina pügatud muru taustal. Looklevad teerajad üllatuslikult avanevate vaadetega. Reeglipäraste basseinide asemel ojade paisutamine erineva kujuga järvekeste reaks, purskkaevude asemel luuakse
Esifassaadi ilmestavad 19. saj I veerandist pärinevad kuue rühmitatud sambaga portikus ja kolmnurkfrontoonidega otsrisaliidid. Siseplaneering esindab barokilt varaklassitsismile ülemineku perioodi. Suhteliselt madala võlvitud soklikorruse kohal on kõrgem ning valgusrikkam esinduskorrus avar vestibüül keskteljel on kujundatud grotilaadse kahevõlvikulise ruumina. 18. saj sisekujundusest on säilinud puidust teenijatrepp hoone lääne tiivas. Paarissammastega eraldatud saal ja mitmed teised esindusruumid on kujundatud klassitsitlike stukk- karniiside ja laerosettidega. Peatrepp ja peauksed kuuluvad oma olemuselt küll aga neogootikasse. Sisekujunduse dekoratiivmotiivide sugulus Moskva klassitsitlikus arhitektuuris levinud detailidega on ilmne. [23; 2] Maanteelt suundub peahooneesisele ringväljakule allee. Peahoone taga asunud algselt terrassidena kavandtud kiirtekujulise teedevõrguga barokkaed on 19. saj koos ülejäänud
avatuks jätta ning alumise korruse avadele klaasist aknad ette panna. Säilinud fotode järgi on näha, et torni avade osas arhitekti nägemus ei teostunud, vaid kõik torniakanad suleti puidust luukidega. Ära on jäänud ka muid fassadi ehisdetaile. Kirikusaali ehitati kahe vääri asemel üks väär(tribüünitaoline rõdu), mis ulatus küljel altarini välja. Saalis oli kokku istekohti tuhandele inimesele. Kiriku kivist altar ja korintose kapiteelidega ehitud paarissammastega retaabel oli kavandatud linnaarhitekt Geisti enda poolt. Selleks, et kirikusse orel ja altaripilt saada oli kogudus teinud eraldi korjanduse. Kirikus oli Kessleri orel ja altaripildi maalis F. von Sivers. 13 Kiriku peamiseks aktsendiks loetakse läänefassaadi, mille kujundus lähtus ülevenemaalisest tüüpfassaadidest. Seinu ilmestasid nurgapilastri ja lai räästakarniis, portaali rõhutas pilastritele toetuv frontoon. Eelnimetatud kujundusmotiive kasutati ka astmeliselt
annaabi.ee 
