s�dade ajal ehitasid ateenlased tugeva merev�e. Kujunes esimene Ateena mereliit. Kui Perikles oli v�imul, kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik. Kodanikkonna moodustasid k�ik vabad meessoost p�liselanikud. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes iga 10 p�eva tagant. Riigiasju korraldas 500-liikmeline n�ukogu, liikmed m��rati liisku heites. Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku, nende seast paarisajaliikmelised kohtud. Ametnike hulgast t�htsamad olid 10 strateegi e. v�ejuhti. Kodanike hulka ei kuulunud naised, lapsed, orjad ja v��ramaalased e. metoigid. Ateena sadamalinn Pireus muutus suurimaks sadamaks Kreekas. Poisid saadeti seitsmeaastasena kooli, kus �piti lugema, kirjutama jne. Rikkamates peredes �petati lapsi kodus pedagoogi k�e all. Hariduse alla kuulus ka g�mnastika. 18.-20. eluaastani veetsid poisid riiklikus piiriteenistuses. P�rast teenistust loeti nad kodanikeks
reformi küsimuses, opositsioonitegelaste, sotsiaaldemokraatide, töölisvanemate ja maasaadikute vangistamine, Peterburi üldstreik ja Moskva relvastatud ülestõus, samuti Läti sündmused, kus need olid alanud varem, novembris. Kui palju Tallinna töölisi maale rüüstama läks, pole teada, salkadena kokku ca 100-150 meest. Maaleläinute arv väga väike. Rahutused külas muutis massiliseks kohaliku maarahva osavõtt ja üleüldine käärimine. Nii alles tekkisid paarisajaliikmelised rühmad. Mõisate ründajad- kõik maaelanike kihid: taluperemehed, sulased, rentnikud, kaupmehed, käsitöölised, koolmeistrid. Mitmesuguseid tegutsemismotiive: Vabrikutöölistel oli mingi visioon – relvade ja raha hankimine, mõisnike pantvangi võtmine, tsaari ja mõisnike võimu kukutamine, dem. vabariik ja rev rahvaomavalitsus, üldise ülestõusu vallapäästmine Sotsiaaldemokraadid – arvasid, et sõjavägi tuleb rahva poole üle, isevalitsuse kukutamine ja
Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant (vajaduse korral ka sagedamini) ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Kõigil soovijail oli õigus esineda rahvakoosolekul oma ettepanekutega. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500 liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle seas tähtsamad olid 10 strateegi (väejuhti). Kõik nad pidid aga alluma rahvakoosoleku otsustele. Igal aastal seati ametisse ka 6000 kohtunikku ja nende seast määrati omakorda paarisajaliikmelised kohtud erinevate kohtuprotsesside jaoks. Nõukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud kandidaatide seast. Erandi moodustasid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka, mis oli oluline vaestele kodanikele, kel muidu poleks olnud võimalik tööd kõrvale jättes püsivalt riigiasjadele pühenduda. Liisuheitmine ja
Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant (vajaduse korral ka sagedamini) ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Kõigil soovijail oli õigus esineda rahvakoosolekul oma ettepanekutega. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500 liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle seas tähtsamad olid 10 strateegi (väejuhti). Kõik nad pidid aga alluma rahvakoosoleku otsustele. Igal aastal seati ametisse ka 6000 kohtunikku ja nende seast määrati omakorda paarisajaliikmelised kohtud erinevate kohtuprotsesside jaoks. Nõukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud kandidaatide seast. Erandi moodustasid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka, mis oli oluline vaestele kodanikele, kel muidu poleks olnud võimalik tööd kõrvale jättes püsivalt riigiasjadele pühenduda. Liisuheitmine ja
Koosolekute vahel Igal aastal seati Ametnike hulgas korraldasid riigiasju 500- ametisse ka 6000 tähtsamad olid 10 liikmeline nõukogu ja kohtunikku ja nende strateegi (väejuhti), rohked riigiametnikud, seast määrati kes valiti kes pidid alluma omakorda hääletamisega rahvakoosoleku paarisajaliikmelised rahvakoosolekul. otsustele. Nõukogu kohtud erinevate liikmed määrati liisu teel kohtuprotsesside ellnevalt Atika eri jaoks. Kohtunikud piirkondades valitud valiti liisku heites. kandidaatide seast. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka, mis oli oluline vaestele kodanikele, kel muidu poleks olnud võimalik tööd kõrvale jättes püsivalt