sellel on kõrge väetise toime. Süsteemi maksumus Trummel filter 45 000 Ehitus, elektritööd, torustik 15 000 Koonused ja silo 5000 Märgalad ,tiigid 21 000 KOKKU 86 000 Aastased kulutused: Kulumine 10 750 Hooldus 2580 Personal 6400 Elekter 1780 Märgalad 400 KOKKU: 21 910 Kala tootlikkus Farm toodab umbes 600 t jõeforelli,pruunforelli, vikerforelli,artika paaliat aastas. Keskmine müügi hind on 3,96 kg(62 eek/kg) kohta. Kokkuvõte · Kogu programm tootis kolm kuupmeetrit jäätmeid päevas, mis sisaldab 93 % vett. · See teeb kala hinnast 0,9 % . 3. Hojhoy farm Reovee töötlemise süsteem Mehaaniline filtratsioon Kalafarm töötab poolsuletud süsteemina. Kasutades umbes 15 l/s jõevett. Farm toodab aastas umbes 100 t vikerforelli. Sama kogus vett, millest on eraldatud tahked ained
populaarsemaid vaba aja veetmise viise (umbes 40 % soomlastest, st 2 miljonit inimest, võtab iga aasta osa kalapüügiga seotud tegevusest).Levinuimad kalaliigid Soomes on ahven, särg ja haug, kuid jahe kliima on loonud head tingimused ka lõhilastele ning “punase” püük on Soome kalameeste seas väga kõrgelt hinnatud. Soome populaarseim püügikala on forell, palju püütakse ka lõhet, koha, latikat ja paaliat. Loomulikult ei jäta kohalikke kalamehi külmaks ka haug, ahven ja särg, kes onpõlised asukad pea igas veekogus Läänemeri ja Ahvenamaa Läänemeri pakub põhjanaabritele merepüügiks häid võimalusi. Põhilised püügikalad on haug, ahven, meriforell (varakevadel ja hilissügisel) ja Atlandi lõhe.Ka Ahvenamaal on head tingimused meriforelli, haugi ja ahvena püügiks. Keskmised Ahvenamaal püütudhaugid
vastu vaktsineerimise ja haiguste ennetamise teel. Need edusammud võimaldasid 1960. aastatel töötada esmalt Taanis, seejärel aga ka ülejäänud Euroopas välja meetodid vikerforelli tööstuslikuks intensiivkasvatamiseks. Tänapäeval on Euroopa magevee vesiviljelus äärmiselt mitmekesine, seda nii toodangu kvaliteedi kui ka kasvatatavate liikide puhul. Lisaks siiani valitsevale vikerforellile kasvatatakse intensiivselt ka teisi liike: jõeforelli, ojapaaliat, arktika paaliat, siiga, tilaapiat, koha, siberi tuura… Tänapäeval taanduvad pideva läbivooluga süsteemid aga vee taasringlussüsteemide ees. Nende süsteemide puhul jääb vesi kinnisesse süsteemi ning pumpade ja torustike süsteem võimaldab taasringlusse suunatud vett uuesti kasutada. Sellise süsteemi üheks eeliseks on isoleeritus väliskeskkonnast, see võimaldab kontrollida vee kõiki parameetreid: temperatuuri, happelisust,
53 Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud kaubakalana vikerforelli ja karpkala ning lisaks veel angerjat, tuura, meriforelli, siiga ja haugi. Koorikloomadest kasvatatakse jõevähki. Taasasustamise eesmärgil on kasvatatud haugi, lõhe, jõeforelli, koha, linaski, meriforelli, merisiia, tõugja ja jõevähi noorjärke. Uutest liikidest on hakatud kasvatama aafrika angersäga ja arktika paaliat. Euroopas väga levinud molluskikasvatusalasid pole Eestis registreeritud. Kõige olulisem ja perspektiivikam on seni olnud vikerforelli kasvatamine. Vesiviljeluse toodang oli 2011. aastal 750 tonni (Tabel 9). See on küll väiksem võrreldes suurima mahuga, 1743 tonniga 1989. aastal, ent kui 2010. aasta kuum suveperiood välja arvata, mil kalakasvatuse aastane kogutoodang langes rohkem kui 200 tonni, siis on vesiviljelustoodangu maht aasta aastalt siiski kasvanud.
annaabi.ee 
