On näha, võimenduse suurendamisega muutub graafiku tõusunurk suuremaks. 1.2. Aperioodiline lüli Sisendiks kasutada konstantset signaali. Variandid k=1; 3 T=2; 6; 4. 2 Ülekandefunktsioon: K 1 W ( P )= 1 p1t2 1+ Tp 2s+1 Constant Transfer Fcn To Workspace 3 p3t2 2s+1
1 2 muutu (Gay-Lussaci seadus): = const ; T 1 2 ehk V1T2 =V2T1 . Isokooriline protsess, kui gaasi ruumala ei muutu (Charles'i p p p kahe oleku võrdlemisel saame T = T ehk p1T2 = p2T1 . 1 2 seadus): = const ; T 1 2 Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu (Boyle'i - Mariotte'i seadus: pV = const ; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1 = p2V2 . Keha siseenergiaks nim keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia alati
V1 V2 = T võrdlemisel saame 1 T2 ehk V1T2 = V2T1 . p · Isokooriline protsess, kui gaasi ruumala ei muutu = const ; kahe oleku T p1 p2 = p1T2 = p2T1 T1 T2 võrdlemisel saame ehk . 13. · Keha siseenergiaks nim keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. · Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut. Temperatuur on üheselt määratud molekuli siseenergia mõõduks, sest ideaalses gaasis molekulide vaheline potentsiaalne energia puudub.
15.Isoprotsessid Tihti vaadeldakse protsesse, mille puhul üks olekuparameeter jääb konstantseks (ei muutu). Rõhu jäävuse puhul nimetatakse protsessi isobaarseks. Temperatuuri jäävuse puhul nimetatakse protsessi isotermiliseks. Ruumala jäävuse puhul nimetatakse protsessi isohooriliseks. Isos (kreeka k) sama, võrdne. 1. Isokooriline protsess, kui gaasi ruumala ei muutu ehk v=const (Charles'i seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk p1T2 = p2T1 . 2. Isotermiline protsess, gaasi temperatuur ei muutu ehk T = const (Boyle'i Mariotte'i seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame . 3. Isobaariline protsess, kui gaasi rõhk ei muutu ehk p = const (Gay Lussaci seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk V1T2=V2T1 . 16.Soojusülekande liigid. 1) soojusjuhtivus, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks; 2)
Mitme protsendi võrra suurenes rõhk paadis 1,1 1,1 1,0 0,1 10% päeval, kui temperatuur on 35° C? Eeldame, et T T1 T2 T1 P1 kummipaadi seinad ei veni eriti järele ja tema ruumala ei muutu. p1 p2 p1T2 4 10 5 Pa 295K 15. Autokummis on temperatuuril 13° C rõhk 400 kPa. Kui suur on p2 4,54 10 5 Pa rõhk autokummis, kui pärast pikka sõitu on tema temperatuur +22° T1 T2 T1 260K C? Kummi ruumala lugeda konstantseks. 16. Põlevas hõõglambis on rõhk kaks korda suurem kui kustunud hõõglambis
Protsessi käigus muutuvad temperatuur T ( K ) ja ruumala V ( m3 ), kehtib seos V1/V2 = T1/T2 ehk V1T1 = V2T2 Temperatuur peab olema Kelvini skaala järgi. Ruumala võib olla ka mitte põhiühikutes. 4.3. Charles´i ( sarli ) seadus. Seadus käsitleb termodünaamilist protsessi, mille puhul ruumala ei muutu V = const. Seda nimetatakse isohoorseks protsessiks. p1/T1 = p2/T2 ehk p1T2 = p2T1 p ( Pa ) -gaasi rõhk ( võib olla ka teistes mõõtühikutes ) T ( K ) - gaasi temperatuur. 4.4. Clapeyroni võrrand Clapeyron´i ( klapero ) võrrand on gaasi olekuvõrrand, kus muutuvad gaasi rõhk p (Pa), temperatuur T (K) ja ruumala V ( m3 ), kui gaasi mass ei muutu m = const. (1V1)/T1 = ( p2V2)/T2 seega (pV)/T =const. Normaaltingimustel 0°C = 273K, normaalrõhul 760 mmHg s.o. 101325 Pa
siseenergia muutus ∆U = 0. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q 27. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. ∆U = q + w 28. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. Isobaariline protsess, ehk protsess püsival rõhul V1/V2 = T1/T2 Isohooriline protsess, ehk protsess püsival ruumalal P1/T1 = P2/T2 ehk P1T2 = P2T1 Konstantsel rõhul toimuvate protsesside kirjeldamiseks kasutatakse mõistet entalpia . Entalpia on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa H = U + pV (ühik džaul) Soojusmahtuvuseks (C) soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust (mida võib
annaabi.ee 
