Suhkruhernes Hernes Liblikõielised Oalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik sinilill Sinilill Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Hepatica nobilis Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliophyta Taimed Harilik jänesekapsas Jänesekapsas Jänesekapsalised Oxalidales Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik laanelill Laanelill Nurmenukulised Kanarbikulaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik naat Naat Sarikalised Sarikalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Metsülane Ülane Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed
sug. Paeoniaceae pojengilised o ainsa perekonnaga Paeonia pojeng Hiinas pojeng on rikkuse, ilu, kevade ja armastuse sümbol. Väga külmakindel, nt. Jakuutias kasutatakse teda laialdaselt haljastuses. Apteekidest saab osta pojengi tinktuuri. ROSIIDID 3 põhirühma: Pärisrosiidid I ehk fabiidid (1 klaad: Fabales, Rosales, Cucurbitales, Fagales, ning 2 klaad: Celastrales, Malpigiales, Oxalidales Pärisrosiidid II ehk malviidid (3 põhiseltsi: Brassicales, Malvales, Sapindales) ebaselge positsiooniga seltsid: Myrtales mürdilaadsed, Geraniales kurerehalaadsed (APG III järgi kuuluvad malviidide hulka) ja sug. Vitaceae viinapuulised (APG III järgi selts Vitales ) Selts Geraniales - kurerehalaadsed Sug. Geraniaceae kurerehalased o eluvormilt rohttaimed, poolpõõsad või põõsad, sageli aromaatseid õlisid sisaldavate näärmekarvadega
- henna Lawsonia inermis - granaatõunapuu õieosi kuni 16 õied kiirjad vili: kupar õied kolmesugulised esineb heterostüülia Sugukond pajulillelised - Onagraceae Perekonnad pajulill (Epilobium) kuningakepp (Oenothera) Rohttaimed, parasvöötmes, peamiselt Uues Maailmas Õis neljatine, neli viljalehte on õiepõhjaga torujaks moodustiseks kokku kasvanud Emakasuue nuia moodi või neljatine Vili: kupar, avaneb neljaks Seemned karvatutiga Selts jänesekapsalaadsed - Oxalidales Sugukond jänesekapsalised – Oxalidaceae Peamiselt troopiline ja subtroopiline sugukond, 800 liiki Rohttaimed, mõned põõsad, ladestavad oksalaate Lehed sõrmjad või sulgjad liitlehed, vahelduvad Õiekate viietine, lahklehine Õied üksikult või ebasarikjas õisikus Seemnetel lihakas väliskest, mis valmides tõmbab kokku ja paiskab seemned eemale Paljude liikide lehed liiguvad puudutamisel (tropismid) või kui valgustingimused muutuvad (nastid) Eestis looduslikult ainult
Lawsonia inermis granaatõunapuu õieosi kuni 16, õied kiirjad, vili: kupar, õied kolmesugulised, esineb heterostüülia Sugukond pajulillelised Onagraceae Perekonnad pajulill ( Epilobium ), kuningakepp ( Oenothera ) Rohttaimed, parasvöötmes, peamiselt Uues Maailmas Õis neljatine, neli viljalehte on õiepõhjaga torujaks moodustiseks kokku kasvanud Emakasuue nuia moodi või neljatine, Vili: kupar, avaneb neljaks, Seemned karvatutiga Selts jänesekapsalaadsed Oxalidales Sugukond jänesekapsalised – Oxalidaceae Selts malpiigialaadsed – Malpighiales (sün. kannikeselaadsed) Sugukond piimalillelised – Euphorbiaceae Sugukond linalised – Linaceae Sugukond pajulised – Salicaceae Sugukond kannikeselised – Violaceae Sugukond naistepunalised – Hypericaceae Selts oalaadsed Fabales Sugukond kaunviljalised e. liblikõielised Fabaceae Selts roosilaadsed Rosales Sugukond roosõielised – Rosaceae Selts kõrvitsalaadsed Cucurbitales
annaabi.ee 
