Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse ja presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal. Selliseid läätsesid, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed, on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Läätsi kasutatakse ka näiteks binokli (esemeid optiliselt lähendav riist, mida saab kasutata vaatlusteks kahe silmaga) ja objektiivide juures (optikasüsteem, mis moodustab võtte- või vaatlusobjekti poole pööratud optikariistaosa ning tekitab objekti tõelise või
Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Päikeseprillid on valmistatud selleks, et nõrgendada valgust ilma seda murdmata. Selliseid läätsesid, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed, on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Läätsede ajaloost Vanim tehislik lääts on pärit aastast 640 eKr. kvartsist lääts, mis leiti väljakaevamistel
peafookuses. Pildil on kolm erinevat nõgusläätse. Sedasi tähistatakse nõgusläätsi. Kasutamine Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Läätsesid kasutatakse ka mikroskoopides ja teleskoopides. Läätsi, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Silm Silm koosneb silmamunast, mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga
Europe ja Ganymede) teevad tiiru ümber Jupiteri kindla ajaga ja väga huvitava mustriga. Kui Ganimede teeb ära täpselt ühe tiiru ümber Jupiteri teeb Europa täpselt kaks tiiru ja Io täpselt neli tiiru. See tähendab, et kolm kuud satuvad väga tihti ühele joonele, täpsemalt iga 7 päeva, 3 tunni ja 43 minuti ja 12sekundi järel. Ümardades umbes iga nädal satuvad nad samale joonele. Io jääb suurte gravitatsioonide vahele ning ta kistakse oma ümarast olekust ovaalsesse olekusse ning tohutu jõud mis teda liigutab kuumendab teda pidevalt. Tegemist on kõige suurema soojusenergia tootlikusega kuuga. Titan Suurusel teine kuu. Titanil on kordades tihedam atmosfäär ja umbes kaks korda suurem ,,õhurõhk" eluks kõlblik see ei ole, sest on väga külm poolustel kuni -235 kraadi. Kuid on ainuke kuu millel sajab vihma. Vihm ei koosne veest, vaid vedelast etaanist ja metaanist. Nõrga gravitatsiooni tõttu kulub ,,vihmapiiskadel" ligi tund et jõuda pinnani
Faijumi järve kaldad Niilusest läänes. Siin Faijumi kultuur (u 52004000 eKr). Asulakohad enamasti muistsete järvede kallastel. Tulekivist teradega luuriistad. Püüti kala, kütiti krokodille, jõehobuseid; kasvatati ka nisu ja otra, kitsi ja lambaid. Niiluse delta lääneosas oli 49004400 eKr Merimde asula Merimde kultuur. Ümmargused ja ovaalsed majad ning varjualused olid ehitatud osaliselt maa sisse. Ehitusmaterjaliks kõrkjad. Maeti asulatesse; kõverdatult, maasse kaevatud ovaalsesse lohku ilma hauapanusteta. Lihtne keraamika, kivikirved, tulekivist nooleotsad, noad. Vilja säilitati suurtes savinõudes, korvides, säilitusaukudes. Peeti koeri, veiseid, kirsi, lambaid ja sigu. Niiluse ülemjooksul Badari kultuur (44004000 eKr). Tuntud peamiselt tänu kalmistutele, ehkki nimimuistiseks asulakoht. Jaht, kasvatati nisu, otra, karja. Hooned savitellistest. Surnud maeti mingisuguste tseremooniatega. Asustus ka Sahara kõrbes. Viimase 12 000 aasta jooksul seal kliimamuutus
See vähendab pea ümbermõõtu. Laps keerab end 90°, nii et selg ja kukal näitavad häbemeluu poole. Kõige madalamal asetsev punkt on lapse kukal, noolõmblus asetseb pikuti. Pikkupidi ovaalsest vaagnast väljumise avast väljudes sirutub lapse pea üha enam välja. Toetuspunktiks on ema häbemeluu. Üksteise järel väljuvad lahkliha kaudu kukal, laup, otsaesine, nägu ja lõug. Selleks ajahetkeks sobituvad õlad täpselt risti ovaalsesse vaagna sisenemisavasse. 2. pööre: õlgade väljumiseks peab laps tegema veel ühe 90-kraadise pöörde, et õlad asetseksid vaagna väljapääsuga ühes suunas. Reeglina pöörab laps end tagasi oma esialgsesse asendisse. Väljastpoolt on näha pea välist pööramist küljele. Lõpuks väljuvad lapse pea langetamise abil ülemine õlg, keha tõstmise abil alumine õlg ning seejärel tuleb välja kogu ülejäänud laps. Sünnituse vastuvõtmine kiirabiautos
annaabi.ee 
