sarvedevahem Koer - võib ügar olla silmakoopaüle Otsmikusiinus ne sälk, kaks sarvjätkesse sõelluumulku, eraldatud Silmakoopaüle vaheseintega ne vagu mitmeks osaks Eraldatud mitmeks osaks Kassil üks urge KIILLUUD Ovaalmulk Ovaalmulk Rebendimulk Rebendimulk Ümarmulk Liitunud Ümarmulk Silmakoopaüm silmakoopaüm ar-mulk Silmakoopales ar-mulguks Silmakoopalõ Vanematel te he võib ulatuda Väikemäletseja urge ka kukla-
veresoone raadiusest. Takistus vere voolamisele on suurim... Vali üks või enam: a. veenides b. veenulites c. kopsutüves d. kapillaarides e. kõhuõõnetüves f. õõnesveenides g. arterioolides h. aordis Küsimus 3 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Südame ja kodade vahel on ovaalmulk. Aordi ja kopsutüve vahel on looteperioodil ühendusharu arterioosjuha. Arterioosjuha avatus või sulgumine on seotud... Vali üks või enam: a. prostaglandiin E2-ga b. prostatsükliiniga c. prostaglandiin F2-ga d. prostaglandiinide ainevahetusega e. prostaglandiin I2-ga Küsimus 4 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Minestus on lühiajalisem ega ole enamasti eluohlik. Inimene minestab kui..
Embrüoloogia Inimorganismi individuaalne arenemine (ontogenees) jaguneb kahte perioodi: 1. Üsasisene - ehk embrüonaalseks ehk perinataalseks nimetatakse arenguperioodi, naise suguraku viljastumisest (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni 2. Üsaväline - ehk postnataalne periood vältab sünnist surmani. O(v)ogenees - ehk munaraku areng toimub munasarjas. Inimkeha kõige suurem rakk. Viljastamata munaraku eluiga on umbes 8-12 tundi. Ovulatsioonil väljub munarakk munasarjast, liigub edasi munajuhasse ja sealt emakaõõnde. Munarakk pole iseseisvaks liikumiseks võimeline Ta liigub edasi munajuha peristaltiliste liigutuste ja limaskesta ripsepiteeli ripsmelöökide toimel. Fertilisatsioon - Spermatosoid, jõudes munarakuni lahustab munaraku membraani ja tungib munaraku sisse, eraldades endast saba ja toimub viljastumine ehk fertilisatsioon (s.o. seemneraku tuuma ühinemist munaraku tuumaga ja sellest võtavad osa munarakk ehk o(v)ot...
sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL kiilluu keskel asuv süvend fossa hypophysialis HÜPOFÜÜSI AUK canalis optikus -SILMAKANALID foramen ovale,- OVAALMULK rotundum et spinosum (VIIMANE) OGAMULK fissura orbitalis superior ÜLEMINE SILMAKOOPALÕHE lamina medialis et lateralis proc pterygoidei - LATERAALNELESTE os frontale - OTSMIKULUU partes orbitales - ORBITAALOSAD pars nasalis - NINAOSA squama frontalis - SOOMUSOSA tuber frontale OTSMIKUMÜGARAD spina nasalis - NINAOGA glabella - KULMUDEVAHEMIK crista frontalis - OTSMIKULUU HARI incisura ethmoidalis SÕELLUU SÄLK sutura metopica METOOPILINE ÕMBLUS
Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mille kohal asub liigesköbruke (tuberculum articulare)
nabaveenis d) ülakehasse verd toovates arterites Loote alakehasse jõudmiseks seguneb veri a) arteria umbilicalisest saabuva verega b) v. cava interiorist ja ductus arteriosusest saabuva verega c) v.cava interiorist saabuva verega Veri, mis jõuab loote ülakehasse on segunenud: a) Ductus arteriosusest saabunud verega b) V.cava inferiorist saabunud verega Lootel on avatud (1p): a) ductus arteriosus b) avaalauk c) ovaalmulk Südame erutustekke ja juhtesüsteemi osad on, järjesta: sinuatriaalsõlm, atrioventikulaarsõlm, Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär, Purkinje kiud. Teistel erutusjuhtesüsteemi osadel on (peale sinuatriaalsõlme) on võime erutuse automaatseks tekitamiseks (1): a) sagedusega üle 80 korra minutis b) sagedusega alla 60 korra minutis Erinevate leukotsüütide sisaldust veres kajastab a) hemogramm b) leukogramm c) elektrokardiogramm
Östrogeenide toimed naisele arenevad primaarsed soo tunnused, sekundaarsed soo tunnused(puusad, habeme puudumine, häbemekarvade piir jne) Oksütotsiini mõju naisele-suurendab ema hoolt, usaldust ja vähendab hirmu ning soodustab monogaamset paarisuhet. Prolaktiini funktsioonidnaisele-soodustab piimanäärmete arengut, käivitab piima sünteesi Missugused muutused toimuvad imiku vereringega peale sündi- lootel on kaks ühendusteed suure ja väikese vereringe vahel(ovaalmulk ja arterioosjuha). Vastsündinul ei ol enam platsentavereringet, Ovaalmulk on sulgunud ning vool arterioosjuhas on muutnud suunda, sest rõhk suures vereringes on väikese vereringe omast kõrgemaks. Mõne päeva/nädala pärast on ka arterioosjuha sulgunud. Arterioosjuha sulgub prostalglandiini toimel. 77.Meeled Meelte liigid-Nägemis,kuulmis,maitsmis,kompimise ja haistmismeel+tasakaalu ja temperatuuri lihasmeel
langeb prostaglandiinide sisaldus vastsündinu veres. Tänu sellele kontraheeruvad arteriaalse juha seina silelihased, juha lüheneb ja valendik sulgub. Samas sünni järgselt ka platsenta eemaldatakse ja prostaglandiinide produktsioon lõpeb. Arteriaalne juha hakkab funktsioneerima vasemalt paremale (aordist kopsuarterisse). Seega arteriaalne juha sulgub kolmandaks neljandaks elupäevaks. Kirjelda lühidalt ASD olemust, tunnuseid, ravipõhimõtteid. Normoloogia kohaselt pärast sündi ovaalmulk ehk fossa ovalis`e ees olev klapp sulgub (asub kodade vaheseinas ja looteeas laseb verd läbi). Sulguse põhjuseks on sünni järgselt vasemas kojas tõusev vererõhk. Selline rõhkude erinevus säilib inimesel kogu elu. Kuid 25% lastest võib jääda foramen ovale väikeses ulatuses persisteerima. Tunnused: ● Hingeldus, ● tahhükardia füüsilise pingutuseta, ● süstoolne kahin (ilmnevad juba varakult).
ajal kui vesi surutakse neelu ja lümfiteedesse. Hingamissagedus stabiliseerub 40-70 korrale minutis. Ka vereringes leiavad pärast sündimist aset muutused. Lootel voolab veri paremast kojast ovaalmulgu (foramen ovale) kaudu vasemasse kotta ning aorti ja kopsuarterit ühendab arterioosjuha (ductus arteriosus), mille kaudu veri juhitakse kopsuarterist otse aorti. Pärast sündi, kui kopsude sooned täituvad verega, sulguvad järkjärgult esimestel elupäevadel nii ovaalmulk kui arterioosjuha. Vastsündinu seisundit hinnatakse 1. ja 5. eluminutil kasutades nn. Apgari skaalat. Selline lapse seisundi arvuline väljendamine on saanud nime Virginia Apgarilt - selle hindamissüsteemi loojalt, ning on kasutusel ülemaailmselt. Vastsündinul hinnatakse viit näitajat: südametegevust, hingamist, naha värvust, lihastoonust ja reflekse. Iga näitajat hinnatakse 0-2 palliga nii esimesel kui viiendal eluminutil. Normiks loetakse Apgari hinne 7-10 palli
annaabi.ee 
