Minu arvates tekkis totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus tänu sellele, et seal tekitati inimestes hirmu, peeti meelevaldseid kohtupidamisi, olid näljahädad, küüditamised ja mitmete teised põhjused, mis aitasid selle süsteemi tekkele kaasa. Fasistlik diktatuur tekkis Itaalias aga tänu sellele, et 1930. aastal Mussolini populaarsus langes, ning tema ja ka fasistid tahtsid, et Itaalia oleks täielikult iseseisev, mis aga tähendas seda, et riik vajas ühte kindlalt juhti, kes teeks otususeid, selle jaoks kehtestati seal fasistlik diktatuur. Suurbritannias ja Prantsusmaal säilis demokraatia kuna nad ei saanud sõjas nii palju kannatada, kui teised riigid. Nad ei kannatanud ka majanduses nii suurt kahju ning nende demokraatlikud traditsioonid olid tugevamad, kui teistel. Minu arvates on poliitiliselt kõige vähem arenendu riik Venemaa, kuna seal puudub endiselt tegelikult demokraatlik kord, mis seal väidetavalt olema peaks. Peale selle on see riik väga suur ning seda ongi raske
(Itaalia edasi viia). Ta sai võimule 1922. aastal. Temast sai valituse (peaminister) ja kogu Itaalia rahva juht. Kes olid fasistid ja miks nad esile kerkisid? Fasistid olid endised sõjaväelased ja töötud. Nad kerkisid esile, kuna sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Valitsused vahetusid pidevalt, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Parteivaheliste erimeelsuste tõttu oli neil raske otususeid langetada ning nad ei püsinud koos enam rohkem kui aasta. Itaalia linnades suurenes tööpuudus. See omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla (nendes tingimustes). Iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust Fasistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussiolini isiklike vaadete ja arusaamadega. Mussolilin õpetuses oli tähtsamal kohal rahvas (natsionalistlik õpetus). Väitis, et rahvas on jääv ja kõikehaarav
peale.esimene aste-riigikohus Tartus.RIIGIKOHUS-19 kõrgemat kohtunikku. Riigikohu esimees-Märt Rask. Riigikohus arutab kassatsioonikaebusi-asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt 1 riigikohtunik. Põhiseaduslikkuse järelvalve. RINGKONNAKOHUS-toimub asjade läbivaatamine, kohust ei toimu.3 kohtunikku otsustavad. Selle asjaga tegeleb eestis 46 kohtunikku. Ringkonnakohus peab jälgima maakohtude otususeid. MAAKOHTUS-arutatakse tsiviil-kirimaal-ja väärteoasju. Süüdistaja-prokuör.hageja-kes süüdistuse esitab kostja-kelle vastu süüdistus esitatakse. Maakohtute juurde kuuluvad-kinnistuosakonnad(maa, maja kinnisturaamat, abieluvararegister)-registriosakond (äriregister, MTÜ register, laevakinnisturaamat-kriminaalhooldusosakond-vangid(järelvalve) USA KOHUS-kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Kohtnikes nähakse kodanike kaitsjat. Pole konstitutsioonikohust
2. Homogeense kauba tootmine, st. Kõik kaubad on ühesugused olenemata, milline firma neid toodab, seetõttu on tarbijal ükskõik missuguselt tootjalt ta kaupa hangib. 3. Sisenemis- ja väljumisbarjäärid puuduvad, miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast. 4. Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon, mida valdavad kõik otususeid tegevad tootjad ja tarbijad. Nõudlus kõver on horisontaalne, täielikult elastne. Firmad on niiväikesed et müüvad kogu oma toodangu turuhinnaga. Piirtulu (MR margin revenue) firma kogutulu muutus ühe tooteühike muutuse korral. TK korral on firma piirtulu võrdne hinnaga. Kuna piirkulu on iga tooteühike korral sama suur, siis MR=p Kasumi maksimeerimine MR=MC MR>MC, siis kasum kasvab kui kui firma tootmismahtu suurendab
erineval kujul. Modernses ühiskonnas on kerge poliitikat tõlgendada. See tegeleb formaalsetet poliitiliste institutsioonidega, legitiimsusega, kohaliku elu korraldusega jne. Mitte industreaalsetes ühiskondades on poliitikat palju raskem määratleda, kuna neil võivad puududa institutsioonid jms. Olekuvabades ühiskondades asendavad seda sugupuu ja religioon. Antropoloogid uurivad poliitilisi otsuseid tegevaid mehanisme. Nad uurivad kus ja kuidas tehakse tähtsaid otususeid ning keda see mõjutab, millised on poliitilised reeglid ja normid, kes valitseb jne. 19. sajandil uuriti kuidas suutsid olekuvabad ühiskonnad püsida, kuidas nad lahendasid konflikte ning kuidas tagati rahu. VÕIM JA VALIK Vanim võimu definitsion, Max Weber: the ability to enforce one's own will on others behaviour. Weberi kohaselt on inimestel võim üksteise üle. Inimesed teevad mis tahavad, kuid siiski peavad järgima antud ühiskonnas kehtivaid norme ning seadusi.
annaabi.ee 
