Ballil peab ta valima 6 neitsi seast endale neiu, kellega ta abiellub. Pirnts mõtleb Oddete´ile. Ema soovile alludes pöörab ta igale neitsile tähelepanu kuid ootamatult saabub tundmatu külaline. Külaliseks osutub võlur Robert, kes esineb rüütlina ning on toonud ballile oma tütre Ottilie. Siegfried´i hämmastab ootamatu sarnasus Odette´iga. Robert käsib tütrel panna mängu kogu oma ilu, et saada pritntsilt armutõotus. Siegfried peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale, et soovib tütarlapsega naituda kuid sellel hetkel näitab printsile end valge luik ning Siegfried saab aru, et tegu on pettusega ja tõttab luige juurde. Neljanda vaatuse alguses on öö. Järve kaldal seisavad kurvad tütarlapsed. Siegfried palub Odette´ilt vabandust ning veenab teda, et tunded pole muutunud. Robert püüab Odette´i printsist lahutada kuid Siegfried astub armastuse ja õnne eest võitlusesse. Ennastohverdava armastuse ja
märkab, et ta muutub järsku inimeseks. Noormees armub temasse, kuid hommikul lendab ta ära koos teistega. Hiljem ballil pidi prints kuue ülla neitsi seast endale mõrsja valima. Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud tüdrukutele tähelepanu. Hiljem saabub tundmatu külaline, kelleks on võlur, kes hoiab luike nõiduse kütkes, oma nii nimetatud tütre Ottiliega, kes on tegelikult Odette. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele. Hiljem järve kaldal Siegfried palub Odette ´ilt andestust ja veenab teda oma tunnete muutumatuses. Võlur Robert püüab võlujõuga Odette'i printsist lahutada. Siegfried astub oma armastuse ja Odette´i õnne eest võitlusesse. Ennastohverdava armastuse ja truuduse ees murdub Roberti võlujõud ja ta hukkub.
Va i d e m a s o o v i l e a l l u d e s p ö ö r a b t a b a l l i l e kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu.Ootamatult saabub tundmatu külaline. See on õel võlur Robert, kes esineb rüütlinaja on ballile toonud oma tütre Ottilie.Siegfriedi hämmastab kaunitari sarnasus Odette´iga. Robert käsib tütrel kogu oma veetlus mängu panna, et kütkestada printsija saada temalt armutõotus. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele. IV vaatus On öö. Järve kaldal seisavad kurvad luiktütarlapsed. Siegfried palub Odette´ilt andestust ja veenab teda oma tunnete muutumatuses. Robert püüab võlujõuga Odette'i printsist lahutada. Siegfried astub oma armastuse ja Odette´i õnne eest võitlusesse
"Padaemand" ja "Jolanthe". ballile toonud oma tütre Ottilie.Siegfriedi hämmastab kaunitari sarnasus Odette´iga. Muusika oli selles peres aukohal. Tsaikovski ema mängis klaverit ja Robert käsib tütrel kogu oma veetlus mängu panna, et kütkestada printsija saada temalt laulis, õhtuid veedeti kohalikke rahvamuusikuid kuulates. armutõotus. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda Aastal 1849 läks Tsaikovskite perekond elama Alapajevskisse ja seejärel 1850. aastal Peterburi. tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning
valima. Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu.Ootamatult saabub tundmatu külaline. See on õel võlur Robert, kes esineb rüütlinaja on ballile toonud oma tütre Ottilie.Siegfriedi hämmastab kaunitari sarnasus Odette´iga. Robert käsib tütrel kogu oma veetlus mängu panna, et kütkestada printsija saada temalt armutõotus. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele. 6 Uinuv kaunitar Esmakordselt aastal 1890 Peterburi Maria teatris etendunud Marius Petipa balletiversioon "Okasroosikesest" Pjotr Tsaikovski muusikale on üle saja aastat vana ja klassikalise balleti varasalve üks kuulsamaid lavalugusid
tuumik. Aastail 1944—1951 juhtis truppi Litvinova stuudiotes õppinud ja Antverpenis tantsinud Anna Ekston, kes asutas 1946 ühtlasi Eesti esimese riikliku balletiõppeasutuse — Tallinna Riikliku Koreograafiakooli (praegu Tallinna Balletikool). Märkimisväärseid sündmusi sõjajärgsel ajastul oli vene ballettmeistri Vladimir Burmeistri lavastatud „Luikede järv” (1954), mis tõusis esile eriti Odette’i ja Ottiliet tantsinud Helmi Puuri tõttu. 1960. aastate poliitiline „sula” N. Liidus tõi murrangu ka Estonia teatris. Astusid esile GITIS-es õppinud noored koreograafid Enn Suve, Iraida Generalova ja Mai Murdmaa. Aastail 1967—1973 peaballettmeistrina tegutsenud Enn Suve tõi kavasse XX sajandi teosed, tema lavastustest kujunesid tippudeks Štšedrini ja Bizet’ „Carmen” (1969) ja Štšedrini „Anna Karenina” (1973). EESTI OOPERILOOMING
Fanfaarid teavitasid lossiväravas suurest ballist. Ballile saabus külalisi paljudest maadest Ungarist, Hispaaniast, Poolast jne. Esitati iga riigi tantse. Prints pidi tantsima kõigi oma mõrsjakandidaatidega, kes kõik kandsid oma maad esindavaid imeilusaid rahvariideid. Prints tundis, et ta ei ole siiski mõrsjavalikuks valmis. Ootamatult ilmus ballile von Rothbart ja ta esitles õukonnale oma tütart Ottiliet,. Neiu oli luigeprintsess Odette`iga äravahetamiseni sarnane ja prints arvas, et Odette ise on saabunud peole. Ottilie võrgutas salakavalalt printsi ning Siegfried oli nii võlutud neiust, et pani tema sõrme kihlasõrmuse. Von Rothbart võidutses, sest ta salaplaan õnnestus ja suurest rõõmust otsustas tõe teistele paljastada. Ballile ilmus siis kurb ja ahastav valge luik Odette ja sellega näis printsile, et tema unistusteriik muutus talle jäädavalt kättesaamatuks.
annaabi.ee 
