Autonoomia (kr k 'seadus iseendale') Sõna-sõnalt olema iseenesele seaduseks [vrd: kreeka keeles Autos = ise, nomos = seadus], kuid kuigi "iseenesele seaduseks olemisel" on tavaliselt negatiivne seadusetusele viitav varjund, võttis Kant selle kasutusele rõhutamaks, et vastutustundlik moraalne tegutseja peab moraaliseadused omaks võtma nagu enda omad, ja mitte tegutsema üksnes ülemvõimu poolt peale pandud kohustuste ajel [vrdl: heteronoomia]. Autonoomne indiviid jõuab moraalsete otsustusteni pigem mõistuse kui autoriteedi tunnistamise kaudu Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see
Kõik vaatlused on üksikotsustused. Veel on olemas üldised otsustused, mis väidavad midagi universumi mingi aspekti omaduste või käitumise kohta. Erinevalt üksikotsustusele viitavad üldised otsustused kõikidele paikadele ja kõikidele aegadele. Kõik teaduslikku teadmist moodustavad seadused ja teooriad väljendavad seda laadi kinnitusi ning neid lauseid nimetatakse universaalseteks otsustusteks. Kuidas on võimalik üksikotsustustega jõuda üldiste otsustusteni? Induktivistlik vastus sellele on, et kui teatud kindlad tingimused on täidetud, saab lõplikust hulgast vaatluste üksikotsustustest õiguspäraselt üldistades tuletada universaalse seaduse. Üldistuste seaduspärasuseks induktivisti seisukohalt vajalike tingimuste nimekiri võiks olla järgmine: 1. üldistuste baasi moodustavate vaatlusotsustuste hulk peab olema suur. 2. vaatlusi tuleb korrata väga mitmesugustes tingimustes. 3. ükski
· Religioosne moraal sarnaneb laste allumisele oma vanematele. · Kui aga Jumalat pole ja kui maailm on evolutsioonilise arengu tulemus, siis on inimene vaba ise valima oma väärtusi, ideaale ja eesmärke. · Mõned väidavad isegi, et religioosne moraal takistab sügavamat moraalset arengut inimese autonoomiat (kõrgem reflektiivne kontroll oma elu üle). Autonoomia (kr k `seadus iseendale') · Enesele suunatud vabadus. Autonoomne indiviid jõuab moraalsete otsustusteni pigem mõistuse kui autoriteedi tunnistamise kaudu. · Autonoomia tees väidab, et eetikatõdesid on võimalik teada ja õigustada inimmõistuse abil, ilma jumaliku ilmutuseta. Usuline (religioosne) eetika ja ilmalik (sekulaarne) eetika ...erinevad eelkõige lähtekoha ja põhjendusviisi poolest. · Erinev on õige ja hea määratleja. · Usuline eetika toetub Jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele, või eelistustele ja kokkuleppele.
moodustamise üle. Riigikogu teostab poliitilist kontrolli Vabariigi valitsuse tegevuse üle valitsusele umbusalduse avaldamise (§ 65 p 13) ja riigieelarve täitmise aruande kinnitamise (§ 65 p 6) otsustamisel. Riigikogu kontrollifunktsioon seisneb ka §-s 74 lg 1 sätestatud Riigikogu liikme arupärimisõiguses. Riigikogu poolt vastu võetavad aktid PS § 65 p 1 loetleb ammendavalt Riigikogu õigusaktid, milleks on seadused ja otsused. Riigikogu otsustusteni jõudmise protseduuri reguleerib RKKS. Avaldusi, deklaratioone ja pöördumisi ei saa lugeda õigusaktideks. Seadused on harilikult üldaktid, seadused materiaalses mõttes. Erandiks on seadusena vastu võetav igaaastane riigieelarve, mis kannab küll seaduse nimetust, kuid ei ole üldakt, kui ta sisaldab vaid üksikregulatsioone. Seadusandlikku menetlust reguleerib PS 7. peatükk. Riigikogu otsused on üksikaktid. Riigikogu peab küsimuse lahendama otsusega, kui tegemist ei ole
annaabi.ee 
