A B C D E F G H I J 1 Postkontori töögraafiku mudel 2 3 Otsustusmuutujad: mitu inimest alustab oma viiepäevast vahetust antud päeval 4 Esm 2,00 5 Teis 3,00 6 Kolm 3,00 7 Nelj 7,00 8 Rd 0,00 9 Laup 4,00 10 Püh 4,00 Vajatud lisaks 11 12 Vajatud töötajaid (orig) 17,00 13,00 15,00 19,00 14,00 16,00 11,00 13
1. Mis on operatsioonianalüüs? Teadusharu, mis uurib matemaatiliste meetodite kasutamise võimalusi majanduselu juhtimise 2. Mis on matemaatiline mudel? Matemaatilise mudeli alla mõistame muutujate ja seoste kogumit, mis kirjeldavad vadeldava probleemi kõige olulisemaid komponente. 3. Mis on matemaatilise mudeli koostamise olulisemad etapid? a. Tuleb valida otsustusmuutujad. b. Tuleb arvestada nn süsteemiväliste muutujatega. c. Kirja panna kitsendused, mis võivad olla esitatud võrduste või võrratustena. d. Koostada sihifunksioon 4. Mis on endogeensed ja eksogeensed muutujad? a. Eksogeenseteks muutujateks nimetatakse otsustusmuutujaid ehk süsteemiväliseid muutujaid ehk parameetriteks. Need on muutujad, mille väärtuste üle saab vaadeldava protsessi teostaja otsustada (näiteks firma
ruutjuurega determinatsioonikordajast. Determinatsioonikordaja näitab argumendi X võimet kirjeldada uuritava suuruse Y hajuvust. 20. Mida näitab otsustusmuutuja kordaja (tõus) lineaarses ühe otsustusmuutujaga regressioonvõrrandis? Lineaarne seos on määratud kahe parameetriga: D (regressioonsirge tõus) kirjeldab juhusliku suuruse Y keskväärtuse muutumise kiirust suuruse X mõjul; E on regressioonsirge algordinaat. Ideaalse mitmese regressioonanalüüsi korral on otsustusmuutujad sõltumatud, igaüks kirjeldab sõltuva muutuja hajuvusest üht kindlat osa. Otsustusmuutuja kordaja näitab otsustusmuutuja mõju juhusliku suuruse Y keskväärtusele, kui teised muutujad jäävad samaks. Näiteks: Y=13,07x1+82,28, kus Y on läbimüük ja x1 on reklaam. Kui reklaami näitamine kasvab 1 võrra, siis läbimüük kasvab 13,07 võrra. 21. Kuidas tõlgendada otsustusmuutujate kordajaid mitme otsustusmuutujaga regressioonvõrrandis?
x prognoosimine. Mudelit võib kasutada aegrea tulevaste elementide prognoosimiseks, ekstrapoleerides trendi. Lihtsaim võimalus on koostada ja kasutada trendi regressioonvõrrandit Y^ f t . Selle võrrandi abil saadud prognoositud väärtusi tuleb korrigeerida vastava sesoonse teguriga. Prognoosimine on mineviku kogemuse laiendamine tulevikku. Seejuures eeldatakse, et tulevased tingimused ei erine tingimustest, mille juures genereeriti andmed, välja arvatud mudeli otsustusmuutujad. Prognoosi kvaliteedi määravad kõik tema komponendid: kogutud andmed peavad olema õiged ning kirjeldama uuritavat nähtust, mudel peab olema valitud võimalikult lihtne, mudelit peab testima ja hindama tema headust. 4. OPERATSIOONIANALÜÜS (OPTIMEERIMINE) 4.1. Matemaatilise planeerimise kasutusvõimalused Uurib tinglike ekstreemumülesannete lahendusmeetodeid. Meetodite levik alates 1950. aastatest elektronarvuti
millel on erinevad väärtused. Seda nimetatakse otsustusmuutujaks (decision variable). Eespool toodud näidetes on otsustusmuutuja kujutatud rõhtteljel. Peatüki alguses toodud näidetes looma kohtumisest teise isendiga või pesakoha valikust on otsustusmuutujal diskreetsed väärtused. Seevastu naerukajakate näites on otsustusmuutujal (koorte eemaldamise ajal) palju väärtusi pideval ajaskaalal. See otsustusmuutuja on järelikult pidev muutuja. Otsustusmuutujad võivad niisiis olla nii diskreetsed kui ka pidevad. Nagu eespool öeldud, on otsustusmuutuja optimaalne väärtus see, mille puhul käitumisest saadav puhaskasu on maksimaalne. Otsese puhaskasu mõõtmine ei pruugi aga olla sugugi kerge ülesanne. Iga konkreetse otsustusmuutuja puhul tuleb uurijal kõigepealt selgusele jõuda, mis võiks olla otsustusest tuleneva puhaskasu sobivaks mõõduks ehk vääringuks (currency).
annaabi.ee 
