.......................................................................... 5 1.2. Ülesande püstitus............................................................................................................. 5 2. MEETOD ............................................................................................................................... 6 2.1. Meetodi kirjeldus............................................................................................................. 6 3. OTSUSTUSMUDEL 3.1. Stsenaariumid .................................................................................................................. 8 3.2. Kriteeriumid .................................................................................................................... 8 3.2.1 Korteri taastamise ulatus ........................................................................................... 8 3.2.2 Kahju hüvitamise aeg .................................................
Tarbijakäitumine MS.0717 Ülesanne 1. Otsustusmudelid Ostuotsus teleri ostmisel · Lojaalsuspõhine otsustusmudel Valin tootja järgi endale sobiva toote, kuna olen alati tarvitanud Philipsi tooteid. · Tasakaalustav otsustusmudel Hinna võrdlusi tegin minagi teleri ostul ja mul oli kindlaks määratud samuti maksimaalne summa milleks oli 900 eurot. Valisin välja 2 erinevat mudelit www.euronics.ee ja see järel läksin kauplusesse kohapeale,et küsida müüjalt nõu. Kuna mudelite erinevus tulenes ainult selles et ühel oli 3D ja teisel mitte, ning 3D ga mudel maksis 100 eurot rohkem , kui ilma selleta siis loomulikult ma otsustasin
otsustajate vastastikusele koostoimele. Juhi isiksus ja juhtimisstiil on otsustamisel määrava tähtsusega. Normatiivne otsustusteooria tähelepanu keskmes on organisatsiooni puudutavate andmete analüüs, mis tagab majanduslikult põhjendatud otsuste vastuvõtmise. Otsustusprotsess koosneb mitmest etapist, millede sisu ja seoste analüüs eeldab otsustusmudeli koostamist, mis põhineb majandusprotsesside kvantitatiivsel analüüsil, kuid sisaldab ka intuitiivseid hinnanguid. Otsustusmudel lihtsustab otsustusprotsessi, kuna aitab liidril kergesti ja kiiresti läbida analüüsi etapi ja pühenduda loominguliseks analüüsiks. Otsustusprotsess koosneb probleemi defineerimisest ja lahendamisest. Probleemi määratlemisel uuritakse olukorda, vaadatakse läbi eelnevad lahendused ning määratletakse probleemi põhjused. Otsustamine eeldab vajaliku info omamist, olukorra täpset määratlust ning probleemi tekkepõhjuste väljaselgitamist.
See on skemaatiliselt lihtne tee väikse eelduse hõlmatusel suurest eeldusest järgneb sünteesina järeldus. Väidetakse, et õiglane otsustus peab sündima kehtiva seaduse raames, see vajalik, et tagada võrdsuse printsiip ja õiguskindlus. Väidetakse veel, et küsimuse aitab lihtsalt lahendada hoolikas normi valimine. Siiski ei saa eelnevaga päriselt nõustuda. Seadus saab ikkagi vaid siis õigus olla, kui temas sisaldub õiguse idee. Deduktiivne otsustusmudel pole seega piisav, vaid vaja on süstemaatilist lähenemist. Kehtivast õigusest võiks tuua viimast seisukohta kinnitava näite kohtunik, menetledes mingit asja ja leides, et seda reguleeriv õigusnorm ei vasta põhiseadusele (aga PS peaks eelduslikult garanteerima ka ühiskonnas aktsepteeritud väärtuste rakendumise), peab jätma normi kohaldamata ning käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
järgneb sünteesina järeldus. Tegemist on süllogismi mudeliga ja siin saab kasutada formaalse loogika reegleid. Väidetakse, et õiglane otsustus peab sündima kehtiva seaduse raames, see vajalik, et tagada võrdsuse printsiip ja õiguskindlus. Väidetakse veel, et küsimuse aitab lihtsalt lahendada hoolikas normi valimine. Siiski ei saa eelnevaga päriselt nõustuda. Seadus saab ikkagi vaid siis õigus olla, kui temas sisaldub õiguse idee. Deduktiivne otsustusmudel pole seega piisav, vaid vaja on süstemaatilist lähenemist. Kehtivast õigusest võiks tuua viimast seisukohta kinnitava näite – kohtunik, menetledes mingit asja ja leides, et seda reguleeriv õigusnorm ei vasta põhiseadusele (aga PS peaks eelduslikult garanteerima ka ühiskonnas aktsepteeritud väärtuste rakendumise), peab jätma normi kohaldamata ning käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Subsumeerimismudeli kriitikas väidetakse veel, et