Bangkoki harta 11. augustil 2005 võttis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oma 6. globaalsel konverentsil vastu uue terviseedenduse harta Bangkoki harta. Terviseedendus keskne valdkond Kinnitatud terviseedendus on keskne valdkond inimarengus ja ühiskondade arengus see on kõigi valitsuste peamine vastutusvaldkond ning hea korporatiivse praktika loomulik osa. Rõhutatud poliitikute ja teiste otsustetegijate olulisust investeeringute tegemisel tervisesse partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja organisatsioonide vahel, tsiviilühiskonna ja erasektori vahel Koostöö ja investeeringud Progressi saavutamiseks terviseedenduses vajalik: jõuline poliitiline tegutsemine erinevate gruppide ja sektorite koostöö planeeritud strateegilised investeeringud tervisesse Riikidel kohustus saavutada suutlikkus
kodukandi arengusse. Kohalikud juhid on vastutuskohustulikud ja seda on võimalik mõjutada valimiste kaudu. On väga oluline, et kohaliku omavalitsuse liikmetel on selge arusaam tervist mõjutavatest teguritest, kohalike inimeste kaasatuse olulisusest igapäevaotsuste tegemisse ja selle mõjust paikkonna tervise arengusse. Tervisedenduse praktikute ülesanne on kohalike omavalitsuste otsustetegijate järjepidev nõustamine, protsesside selgitamine ja lobbytöö. Informatsioon peab sisaldama tervisemõjurite, eriti sotsiaalsete tervisemõjurite, mis viivad sotsiaalsele ebavõrdsusele tervises, osatähtsuse selgitamist ning võimalike lahendusviiside pakkumist. Hea on pakkuda näiteid erinevate riikide tulemuslikest programmidest, millega on saavutatud ebavõrdsuse vähendamine tervises erinevates haavatavates gruppides.
Kohalikel omavalitsustel on kohutus luua keskkond, mis on elanikele soodne ja tervisesõbralik. Kokkuvõte Sotsiaalset ebavõrdsust tervises eksisteerib kõikides ühiskondades, kus seda on uuritud. Mõnes riigis, nende hulgas ka Eestis on paraku lõhe sotsiaalses ebavõrdsuses tervises kasvab püsivalt ja järsult hoolimata sellest, et kogu rahvastiku üldised tervisenäitajad mingil määral paranevad. Nimetatud olukord nõuab konkreetseid samme iga tasandi otsustetegijate ja tervisedenduse professionaalide poolt. Keskendumine kogu rahavastikule ei vähenda sotsiaalset ebavõrdsust tervises, vaid reeglina suurendab seda veelgi. Sotsiaalse ebavõrduse vähendamine tervises nõuab erinevate sektorite esindajate pika-aegset pühendumist elanikkonna tervisele.
-Poliitilisi areene vaadeldakse pigem üksteisega seotuna kui ühtse tervikuna. Üksteisega seotud tasandid – rahvusteülene, rahvuslik, sub-rahvuslik. Mitmetasandilise valitsemise kriitikud toovad välja selle, kas rahvusteülesel ja sub-rahvuslikul tasandil on ikka see mõjuvõim, mida antud teooria rõhutab. Kolm võtme kontseptsiooni: suveräänsus, valitsustevahelisus ja rahvusteülesus Suveräänsus- rahvuslike otsustetegijate legaalne võimekus võtta vastu otsuseid olemata ohvriks välistele mõjuritele. Valitsustevahelisus- rahvusriigid situatsioonides ja tingimustes, mida nad saavad kontrollida, teevad üksteisega koostööd ühiste huvide valdkondades. Antud juhul rahvuslik suveräänsus ei ole otseselt puudutatud. Rahvusülesus- seob endas riike tegemas koostööd üksteisega sellisel moel, mis ei anna neile võimalust säilitada täielikku kontrolli arengute üle
annaabi.ee 
