organisatsiooni Kahesuunaline sümmeetriline mudel Üksteisemõistmise ideaal, dialoog. Mõlemad pooled valmis muutuma. Põhjalikud uuringud Mudelid; STRATEEGILINE PLANEERIMINE RACE mudel Uurimistöö (research) Tegevuse planeerimine (action planning) Kommunikatsioon (communication) Hindamine (evaluation) ROPE mudel Uurimistöö (research) Eesmärkide seadmine (objectives) Programmi elluviimine (programming) Hindamine (evaluation) POLIITILINE KOMMUNIKATSIOON Mis on poliitika? Poliitika on otsustetegemine avalike vahenditega ja on seotud eeskätt riigivalitsuse, parteide ja teiste institutsioonide tegevusega. Konflikt ja koostöö Valitsemise kunst Avalikud küsimused Kompromiss ja konsensus Võim ja ressursside ümberjagamine Poliitiline kommunikatsioon Interaktiivne protsess, mille käigus vahetatakse informatsiooni poliitikute, meedia ja avalikkuse vahel Ülalt alla Valitsevatelt institutsioonidelt kodanikele Horisontaalselt Poliitikute vahel Alt üles Avalikust arvamusest võimudele
üksnes valitsuste poolt juhitud ning kontrollitud. Integratsiooni tulemusena võivad riigid olla sunnitud toimima vastuolus oma eelistuste ja huvidega. Otsusetegemine toimub enamushääletuse alusel, riikidel puudub veto-õigus; rahvusülestel institutsioonidel on tugev mõju otsuste ja poliitikate kujundamisele ning elluviimisele. Peamised valitsustevahelise koostöö jooned EL-is: · mitmetes kesksetes poliitikavaldkondades toimub otsustetegemine jätkuvalt rahvusriigi tasandil, liidu institutsioonide mõju on piiratud; · otsused, mis puudutavad EL-i üldist arengusuunda ja poliitilisi prioriteete, võetakse vastu riigipeade ja valitsusjuhtide poolt Euroopa Ülemkogus konsensuse alusel; · kõik olulised õigusaktid peavad saama Ministrite Nõukogu heakskiidu, mitmetes olulistes küsimustes on tegemist konsensusliku otsustamisega; · rahvusülesed institutsioonid (Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament) omavad üksnes
puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõige üldisemalt on poliitika tegevus, mille eesmärk on midagi muuta või kaitsta. Poliitika algpõhjus on erihuvid ja sotsiaalne konflikt. Normaalse poliitika eesmärk on huvide kompromiss. Poliitika oli, on ja jääb, sest konfliktid on permanentse iseloomuga. Selleks, et eri gruppe koos hoida, on vaja mängureegleid seadusi, regulatsioone, on vaja poliitikat. Definitsioonid: Poliitika on otsustetegemine avalike vahenditega. Poliitika tähendab valiku tegemist olemasolevate võimaluste seast (aristoteles). Järeldus: ka mikrotasandil (nt. perekonnas) võib olla poliitika (seda arusaama pooldavad vähesed). Inimeste liikumapanevad jõud, nende tegevuse motiivid poliitikas on: · Huvid · Ideed (väljendavad huve) · Tegevus toimub ajalooliselt kujunenud institutsioonide raames
keskmeks on: -Otsustetegemise kompetentse peetakse asuvat mitte ainult rahvuslike valitsuste tasemel vaid ka teistel tasanditel. Tähtsaimaks on EL rahvusülene tasand, kus EL-i institutsioonid rakendavad iseseisvat mõju poliitika protsessidele ja tulemustele. Samuti arvestatakse palju liikmesriikide sub-rahvusliku tasandiga, kus regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi peetakse eraldi teguriteks. -Kollektiivne otsustetegemine riikide poolt EL tasandil antud teooria alusel toob kaasa suurt kadu rahvuslikus suveräänsuses ning seeläbi toob kaasa suurt kadu rahvuslike valitsuste kontrollis. -Poliitilisi areene vaadeldakse pigem üksteisega seotuna kui ühtse tervikuna. Üksteisega seotud tasandid – rahvusteülene, rahvuslik, sub-rahvuslik. Mitmetasandilise valitsemise kriitikud toovad välja selle, kas rahvusteülesel ja sub-rahvuslikul tasandil on ikka see mõjuvõim, mida antud teooria rõhutab.